Põhimõtteliselt hakkab keha vananema sünnist alates, kuid üldiselt tuuakse mehe vananemisel eraldi välja kolmekümnendate eluaastate algus, kus hormoonide tase hakkab vähehaaval langema ja ühes sellega on organismis tunda muutusi. Just sellel eluperioodil hakkavad tundma andma noorema ea tervisekäitumine ja selle vajakajäämised.


Üks väike, kuid oluline tervise muutumise tunnus on erektsioonihäire. Kui erektsioonihäirega kaasnevad püsivalt suurem vere kolesteroolisisaldus, suitsetamine ja tugev ülekaalulisus ning ka kõrgenenud vererõhk ja vere suhkrusisaldus, on ülim aeg muuta oma tervisekäitumist, sest tihti kulgevad erektsioonihäire süvenemine ja üldine tervise halvenemine paralleelselt.

Eestis on keskealiste meeste hulgas küllaltki suur enesetappude hulk ja kõrge on südamehaiguste esinemissagedus. Siin on oluline, et suhete ning vaimse tervise probleemid ei kuhjuks ega lõpeks kurbade tagajärgedega.

Suhted tähtsal kohal ka meestel

Oluline teema meeste jaoks on kindlasti peresuhted (suhted abikaasa ja lastega), suhted töökollektiivis, töö ja vaba aja õige vahekord. Üldiselt arvatakse, et meestel on nõrgem sotsiaalne võrgustik kui naistel (st et naistel on rohkem sõbrannasid, vahetum suhe lastega jne). Mehel on suhted üldjuhul pealiskaudsemad, seda nii laste kui ka sõpradega.

Ilmselt olekski üks lahendusi meeste paremaks terviseks ja tervislikuks vananemiseks endale tugeva sotsiaalse võrgustiku kujundamine: usalduslik suhe abikaasa ja lastega, sõpradega mõnes meesteorganisatsioonis (laulukoor, spordi- vm klubi jne) osalemine. Siinkohal on tähtis, et meeste klubilises tegevuses oleks ühendatud vaimne ja füüsiline pool ning et juhtivaks kokkutoovaks jõuks ei saaks alkoholi tarvitamine (nagu Eestis tihti kombeks).

Lisaks nõrgemale toetusvõrgustikule on mehed tuntud ka selle poolest, et käivad arsti juures kaks korda harvemini kui naised. Tegelikult tuleks juba alates kolmekümnendatest eluaastatest korra aastas perearsti juures käia, et teada saada, missugused on vere üldnäitajad, vererõhk, südame muutused, siin tuleks ehk juba uurida ka eesnäärme pahaloomulise kasvaja markerit ehk PSAd. Kuna eesnäärme pahaloomulise kasvaja esinemissagedus näitab tõusutendentsi just vanemaealiste meeste hulgas, on oluline jälgida mehi juba alates neljakümnendatest eluaastatest. Tulevikus on suure tõenäosusega ka eesnäärme suurenemine, mis algab neljakümnendatest eluaastatest, küllalt hästi välditav.

Meestelgi on üleminekuiga

Naise puhul peetakse loomulikuks, et tema suguhormoonide hulk väheneb pärast viiekümnendat eluaastat järsult. Üleminekueaga lõpeb naise viljakas iga ning ühes sellega kaovad menstruatsioonid. Organism annab keha ümberhäälestumisest selgelt märku higistamishoogude, unehäirete ja südamekloppimisega. Naine mõistab ka ise, et nüüd on alanud vananemine, ning püüab elada tervislikumalt ja muuta elutempot. Samuti aitab teda hormoonasendusravi. Lõppkokkuvõttes elab ta kaua ja tervelt.

Mehe puhul ei ole asi nii lihtne. Raskeid vaevusi esineb vaid umbes kümnel protsendil vananevatest meestest. Neid tabavad unetus, higistamine, külma- ja kuumahood, võrdlemisi lühikese ajaga kujunevad välja ka erektsioonihäire ja tervise üldine allakäik.

Enamikul meestest väheneb aga meessuguhormoonide hulk märksa aeglasemalt, keskmiselt üks protsent aastas. Vaevuste märkamatu kulg ei sunni meest pöörama oma tervisele küllaldast tähelepanu. Mehe üleminekuaja muutused ei ole nii järsud kui naisel ja need ei sunni teda oma tervist piisavalt jälgima.

Ka mehel võib muutuda meessuguhormoonide tase, millest tänapäeval oskame uurida ja asendada testosterooni. Meessuguhormooni madala taseme esmaseid tunnuseid võib olla öiste ja hommikuste suguti jäigastumiste kadumine või oluline vähenemine. Hilisemas elueas esineva testosteroonitaseme langusega võivad kaasneda väsimus, sugukire langus, meeleolu muutused, keha jõudluse langus, luuhõrenemine jne. Küllalt sageli võib kohata meessuguhormoonide hulga vähenemist pärast mõnd haigusseisundit. Üldse ei pruugi haigustest taastumine, ka suhteliselt lihtsatest, kulgeda vanemas eas sama kiiresti kui varem. Organismi taastumiseks tuleb anda rohkem aega ja sellele üldtugevdavate vahenditega kaasa aidata.

Ööpäevane rütmilisus vanusega muutub, nii ei saa vanemas eas mees pidutseda enam samas tempos kui nooremad, samuti nii intensiivselt tööd rabada. Midagi pole teha, organism vajab taastumiseks lihtsalt rohkem aega.

Vanemas eas võib esineda ka une rütmilisuse häireid, nii ei pruugi varahommikune ärkamine ja tualetti minek olla mitte ainult eesnäärme suurenemise näitaja, vaid ka melatoniini madalama taseme ja testosterooni ööpäevase rütmilisuse muutumise näitaja. Une rütm on oluline nii nooremas kui ka vanemas eas, osal juhtudel on seda võimalik ravimitega taastada.

Kõrges eas mehel võib esineda ka osteoporoos ehk luuhõrenemine, nooremas eas võib osteoporoos olla seotud suguhormoonide madala taseme või suurema alkoholi tarbimisega. Osteoporoosi vältimiseks on oluline eale ja üldisele võimekusele vastav füüsiline aktiivsus ning tasakaalustatud toitumine. Mõõdukas rasvkoe olemasolu mõjub pigem luuhõrenemist pärssiva tegurina, oluline ülekaal mõjub aga tervisele pigem negatiivselt.

Mingil juhul ei tohi unustada, et ka väga kõrges eas inimene vajab päikesevalgust ja liigutamist, seda peaks jälgima ka hooldekodude personal. Harmooniliseks täisväärtuslikuks vananemiseks ei ole olulised mitte ainult tervisega seotud tegurid, väga tähtsad on ka vaimsed tegurid. Tasakaalu jaoks on äärmiselt tähtis tugev, hea ja usaldusväärne suhe järeltuleva põlvega, nooremate kolleegidega jne. Selleks luuakse eeldused kogu varasema elu jooksul.

Terves ja terviklikus ühiskonnas on kõrvuti eri generatsioonid, kus nooruslikule uljusele saab lisada elukogemuse ja väärikuse, elu kui protsessi mõistmise. Eestis on need küsimused pisut paigast ära, vanemate meeste hulk on väga väike, põlvkondadevaheline side nõrk.

Loodetavasti toob tulevik muutusi positiivses suunas — juhul kui suudame taastada usaldusväärse põlvkondadevahelise sideme ja lisada siia vaimsuse, terviklikud suhted ning teadliku tervisekäitumise.

KUIDAS SÄILITADA ELUJÕUDU KÕRGE EANI

• Ärge suitsetage. Nii vähendate paljude kasvajate ja südamehaiguste riski.

• Sööge vähemalt viis korda päevas puu- ja juurvilju. Nii vähendate kasvajate, südamehaiguste ja diabeedi riski.

• Piirake rasvakogust oma toidus. Nii vähendate südamehaiguste ja kasvajate riski.

• Pange toidusse vähem soola. Nii vähendate insuldiriski.

• Liikuge ja sportige vastavalt võimekusele. Nii kaitsete end südamehaiguste, suhkurtõve, luuhõrenemise, depressiooni jt hädade vastu.

• Hoidke vaim virge, treenige mälu. Nii kaitsete end dementsuse eest.

• Ärge laske masendusel võimust võtta, depressiooni tekkimise korral pöörduge arsti või psühhoterapeudi poole.

• Jätkake regulaarset suguelu.

• Hoiduge suviti keskpäevatundidel päikese eest varju. Intensiivne päikesekiirgus on naha vananemise peamisi põhjusi.

• Hoidke sidet perearstiga, vajadusel konsulteerige meestearstiga, ta võib anda sobilikku nõu.

• Ravige oma kroonilisi haigusi.

• Kasutage loodusravi võimalusi, tarvitage vitamiine, et säilitada üldist võimekust.

• Käituge oma lähedastega nii, et nad kohtleksid teid ka kõrges vanuses nagu isiksust, mitte kui hädist vanainimest.

• Leidke endale sobivad harrastused, meeldiv klubiline tegevus.

• Suhtuge endasse hästi ja kaasinimestesse nagu iseendasse.

• Harmooniline partnerlussuhe on üks paremaid ravimeid.

• Looge positiivne side lastega, nooremate kolleegide, sugulastega. (Selle eest tuleb kanda hoolt küll kogu elu jooksul).