Möödaniku seitse pattu
Täna püüate mõistlikult elada — tegelete spordiga, toitute õigesti, hoolitsete oma naha eest. Kes olite aga minevikus? Teismeline, kes pidevalt praadis end päikese käes? Tudengineiu, kes ei saanud kuidagi välja baaridest? Naine, kes ei teadnud midagi preservatiividest?
Kahjuks ei saa elu tagasi pöörata ning mis tehtud see tehtud. Oodates hirmuga tasu mineviku vigade eest ei aita ka tuha pea peale raputamine. Uut elu alustada pole aga kunagi hilja. Esimene samm tervise poole on kahjulikest harjumustest loobumine. Muide, inimese organism — kui talle see võimalus antakse — võib ennast ise tervendada. Südame-veresoonkonnal ning immuunsüsteemil on kalduvus patte andestada.
Allpool on räägimen seitsmest kõige enam levinud “kuriteost”, mida naised oma isikliku tervise vastu sooritavad. Räägitakse nende meeletute tegude võimalikest tagajärgedest ning retseptidest, mis aitavad tulevikus probleeme vältida.
1. Päevitasite palju
Kuidas see mõjuda võib?
Seni, kuni te pikki aastaid püüdsite päikesekiiri ning mõnulesite solaariumis, võitles teie nahk ellujäämise eest. Päevitus pole lihtsalt tervisele kahjulik, see on naha surmaeelne hüüd. Karistuseks võib saada hulganisti kortse ning pigmendilaike. Ometi pole see kõige hirmsam. Nimelt suureneb risk haigestuda vähki, kusjuures haigus ei alga kohe. Võib mööduda 10-15 aastat enne kui taipate, et nahaga on midagi lahti.
Kui inimene on elu jooksul saanud kasvõi kolm korda päikesepõletuse, siis suureneb tal kolm korda melanoomi so nahavähi surmava vormi arenemise risk. Nendel aga, kes pidevalt päevitasid 15-24 eluaastani, kasvab melanoomi haigestumise risk 13 korda! Päikese käes lülitub immuunsüsteem ajutiselt välja, kaotab valvsuse ning jätab märkamata haiguse alguse momendi. Just siis saab kasvaja vaba voli. Fanaatilist solaariumis päevitajat võib aga ees oodata täiskomplekt ebameeldivusi — nahavähk ning naha enneaegne vananemine, sest kunstlik päike on kõige ägedam kortsude tekitaja.
Kuidas olukorda päästa?
Kui pole tahtmist küpsetatud õunaks muutuda, tuleks kehtestada reegel — päevitamisel kasutada päikesekaitsekreemi indeksiga vähemalt SPF 15. Kanda tuleks laia äärega kübaraid ning mitte unustada päikeseprille. Võimaluse korral peaks hoiduma päikese käes viibimisest selle aktiivsuse kõrgajal — 11-st hommikul kuni 3-ni pärastlõunal. Oma nahka peab pidevalt jälgima. Kui teil on palju tedretäppe või olete viimasel ajal liiga palju päevitanud, minge dermatoloogi juurde. Võimalik, et vajate retiin-A-d, mis on tuntud ka “tretinoiini” nime all. See on keemiaravi preparaat välispidiseks tarvitamiseks, mis võib osaliselt hüvitada nahale tehtud kahju.
Vaata ka: Solaariumid: kasutamine ja tagajärjed
2. Liialdasite dieetidega
Kuidas see mõjuda võib?
Mingil ajal arvati, et tsüklilised kaalu tõusud ja langused kutsuvad esile haigusi. Ometi on need kartused asjatud. Pealegi pole kinnitust leidnud ka kaks varem esinenud arvamust.
Esimene: kõhnute lihasmassi vähenemise tõttu, seejärel aga võtate kaalust juurde rasvade kogunemise arvel.
Tegelikult ei suurene rasvahulk “siia-sinna” dieedi tagajärjel ning tavaliselt pöördub inimene oma kehavormide juurde tagasi, mis tal enne kõhnumist olid. Erandiks on juhtumid, kui päras hoogsat kaalulangust ning soovitu saavutamist, asutakse kahekordse jõuga söögi kallale, sootuks unustades sportimise.
Teine: iga kaalu tõus pärast dieeti rikub ainevahetust, suurendades veelgi inimese kalduvust tüsedusele.
Õpetlased, kes tegelevad selle valdkonna uurimustega, pole taolisele väitele veel kinnitust leidnud.
Kuidas olukorda päästa?
Kuna pole võimalik oma toitumise ajalugu olematuks teha, tuleks vältida tugevaid kaalukõikumisi. Kui on soov kõhnuda, tuleks endale seada reaalsed eesmärgid: näiteks võtta seitse kilo maha mitte kuu aja jooksul, vaid hoopiski 3-4 kuuga. Pole tarvis organismi rekorditega traumeerida, vastasel korral võib saada stressi või kahjustada immuunsüsteemi. Muide, on olemas ümberlükkamatud andmed, et isegi väike rasvkoe kadu, mis viib 10%-lisele kehakaalu alandamisele võib täidlaste inimeste tervisele kasulik olla. Niisiis tuleks kaalust alla võtta tasa ja targu !
3. Sport pole sõber olnud
Kuidas see mõjuda võib?
Noorusaastatest alanud harjumus veeta aega diivanil lesides, võib teid muuta igavesti “ümaraks” ning suurendada mitmetesse haigustesse haigestumise riski. Füüsiliselt aktiivsed lapsed ei kaldu täidlusele. Kuid on olemas ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et lapsepõlve trullakus ei kasva lihtsalt iseenesest välja, vaid võib säilida ka küpses eas. Veelgi enam, kui naine on nooruses liikuva eluviisiga olnud, siis väheneb tal menopausi ajal piimanäärmete vähki haigestumise oht.
Keegi ei oska täpselt seletada nende nähtuste seoseid. On aga alust arvata, et regulaarne spordiga tegelemine alandab östrogeeni taset (selle hormooni liigne hulk kutsub tihti esile rinnavähi). Kuid see, et naistel, kes sõbrustavad noorusajast alates spordiga, kasutavad trenazhööre ning teevad regulaarselt jõuharjutusi, on tugevad luud, on kinnitust leidnud paljudel uuringutel. Nendel pole võrreldes oma “lebavate” suguõdedega peaaegu kunagi luumurde.
Kuidas olukorda päästa?
Isegi kui lapsepõlves sai viilitud, pole tarvis meelt heita — kunagi pole hilja tervisele tähelepanu pöörata ning seejuures sõbruneda ka spordiga. Kui juba täna võtta reegliks hommikuti kergelt võimelda ning pärast tööd jõusaali minna, siis hakkab juba homme alanema mitmesuguste haigestumiste risk.
Kehaliste harjutuste abil on võimalik vabaneda igat sorti valutavatest kohtadest ning teha korda oma süda, sooned ja kopsud. Võib unustada hüpertoonia, maoprobleemid, valud rinnus; võib kaalust alla võtta, pingutada lihaseid ning tugevdada luid. Kui kõige sellega kord juba alustatud on, siis ei tohi sportimist pooleli jätta, vastasel korral tõuseb uuesti haigestumise risk, siis aga juba uue jõuga.
Harjutuste komplekse leiate Ole vormis rubriigist.
4. Olete suitsetanud
Kuidas see mõjuda võib?
Pole tähtsust, kas olete olnud pühapäevasuitsetaja või tõmmanud kui korsten — on suur risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, kopsuvähki ning emfüseemi. Ligi 50% naistest, kes suitsetavad paki sigarette päevas täiendavad raskete haiguste käes vaevlejate ridasid. Jätta maha sigaretid, tähendab vältida seda saatust. Hiljutine meditsiiniõdede uurimus näitas, et suitsetajad said 2,5 korda sagedamini südameataki kui nende mittesuitsetavad kolleegid. Niipea kui riskigrupi õed loobusid suitsetamisest, langes infarkti tõenäosus neil paari aasta pärast nulli lähedale.
Kuidas olukorda päästa?
Suitsetamine tuleb maha jätta, kui seda veel tehtud pole. Viieteistkümne ilma tubakata elatud aasta pärast langeb kopsuvähi risk mittesuitsetajatega ühele tasemele, kuigi kahju, mis on tervisele tekitatud ei saa enam olematuks teha. See tähendab, et kopsude töövõime ei saa enam iial olema sama, kui siis, kui te poleks kunagi suitsetanud. Jättes hüvasti sigarettidega, aitate organismil õigele teele pöörduda. Vähi ning südamehaiguste profülaktikaks tuleb süüa rohkem antioksüdantidega rikastatud toiduaineid ning tegeleda spordiga. Kui olete kopsuvähi riskigrupis, tuleks lasta teha üksikasjalikud uuringud, mille abil on võimalik varases staadiumis välja selgitada väikseimadki halvaloomulised kasvajad.
Nõuandeid samal teemal: Ei suitsetamisele
5. Korratu suguelu
Kuidas see mõjuda võib?
Kõik sõltub sellest, kas kasutasite kaitsevahendeid ning mitu partnerit teil oli. Isegi siis, kui kasutasite alati preservatiivi, ei suuda see ometi kaitsta kõikide sugulisel teel edasiantavate haiguste eest. Pealegi eksisteerib kindel sõltuvus seksuaalpartnerite arvu ning suguhaigustesse nakatumise riski vahel. Täielikku kindlust sugulise nakkuse vastu pole praktiliselt olemas, vast ainult siis, kui teie ja teie partner olete teineteise jaoks ainsad.
Mõned haigused ilmutavad end kohe, teiste olemasolu aga nagu klamüüdia ning genitaalne herpes ei oska naine isegi mitte aimata. Võib olla papilloomi viiruse (enimlevinud sugulisel teel edasiantav haigus) kandja või nakatatud B või C hepatiiti ise seda teadmata.
Ravimata haigustel on aga rasked tüsistused. Klamüüdia ning gonorröa kutsuvad esile väikese vaagna elundite põletiku. Need nakkused suurendavad ka emakavälise raseduse riski. Klamüüdia ning herpes võivad negatiivselt loote arengule mõjuda. Mõningad papilloomi viiruse tüved võivad soodustada emakavähi teket.
Kuidas olukorda päästa?
Kõigepealt tuleb lahti öelda survega loputusest. See hügieeniline protseduur võib infektsiooni väga sügavale “ajada”. Aktiivse seksuaalelu korral tuleks teha kaitsesüst B hepatiidi vastu ning jätkata preservatiivi kasutamist. Sõltumata sugulisest aktiivsusest peaks andma igal aastal tupe mikrofloora analüüsi, see aitab õigeaegselt diagnoosida emakavähki. Tuleks ka paluda arstil teha põhjalikud analüüsid, et uurida suguhaiguste võimalikkust.
Vaata ka: Uued diagnostika võimalused
6. Olete alkoholi kuritarvitanud
Kuidas see mõjuda võib?
Vastus sõltub sellest, kui tihti ja kui palju on joodud. On tõestatud, et naised alluvad alkoholi laastavale mõjule kiiremini kui mehed. Ei tohi unustada, et iga kord, kui kuritarvitatakse alkoholi, kannatavad selle all maks, neerud ning peaaju. Võib tekkida maksa tsirroos. Päästa saab siinkohal vaid maksa transplantatsioon. Peaaju rakkudele mõjub alkohol ärritavalt, neid järk-järgult hävitades.
Kui aga alkoholijoobes seksuaalvahekorda astuda, tõuseb nakkusohu risk juba lihtsalt sellepärast, et vaevalt siis preservatiiv meelde tuleb. Ja veel: need kes palju joovad on eriti vastuvõtlikud C hepatiidile.
Kuidas olukorda päästa?
Lõpetada alkoholi kuritarvitamine (kui te seda muidugi juba teinud ei ole). Kui ise sellega enam toime ei tule, pöörduge arsti poole. Uskuge — te suudate ning peate sellest halvast harjumusest lahti saama! Pole vaja end viia äärmuseni, kuni hakkavad värisema käed, tekib unetus ning hakkab tunda andma maks (need kõik on alkoholismi esimesed tunnusmärgid). Alkoholiga peab alati mõõtu pidama. Igapäevane norm naise jaoks ei tohi ületada ühte alkoholi portsjonit — 50 g kanget jooki, kannu õlut või klaasitäit kerget punast veini.
Samal teemal: Abiks mao taltsutamisel
7. Maitsesite narkootikume
Kuidas see mõjuda võib?
Nagu tavaliste sigarettide suitsetamine, nii ka marihuaana tarvitamine tekitab kopsudele tohutut kahju. Veelgi enam — selle kuritarvitamine tõstab kolm korda peaaju kasvajasse ning kurguvähki haigestumise riski. Rohkearvulised uuringud on näidanud, et tund aega pärast marihuaana suitsetamist võib kergesti saabuda infarkt, eriti siis, kui on haige süda või halvad veresooned. Ka kokaiini tarvitamine kutsub esile südameataki. Selle uimasti suured annused vähendavad vere juurdevoolu südamesse ning ajju — see on põhjus, miks kokaiini tarvitamine võib insuldini viia.
Mis puudutab mõistust mõjutavaid aineid, siis nende pikaajaline tarvitamine on hukutav. Need preparaadid võivad esile kutsuda skisofreenia, eriti nendel, kes on saanud pärilikkuse teel kaasa nõrga närvisüsteemi. Noorte seas populaarne narkootikum extasy, kutsub esile pöördumatuid protsesse peaajus, põhjustades depressiooni, ärevustunnet või agressiivsust.
Lisainfot leiate:
Narkootikumid: toime ja abi
Kuidas olukorda päästa?
Arsti vastuvõtul ühe või teise haigusliku seisundi pärast ei tohi varjata oma kunagist kirge narkootikumide vastu. Puhtsüdamlik ülestunnistus aitab arstil diagnoosi panna ning ruttu selgeks teha kiirendatud pulsi, tujude vahelduse ning sügava depressiooni põhjused.
