Probleem võib olla kas funktsionaalne või esteetiline

Operatsioonid jagunevad dr Simmo sõnul suures joones kaheks — kas funktsiooni parandavad või välimust korrigeerivad.

Funktsiooni parandavad protseduurid võivad olla vajalikud, kui naisel on toimunud mingid eelnevad kahjustused, reeglina on need sünnitusega tekkinud, kas siis rebendid, liigsed venitamised, vajumised, valesti kokkukasvamised jne. Sel juhul võivad naised end tunda vahekorra ajal ebamugavalt, võivad olla kroonilised valud, ebamugavustunded.

Esteetilised protseduurid tehakse juhul, kui naisele ei meeldi tema väljanägemine. Tihti võib aga probleem olla kombineeritud.

Alati pole operatsioon vajalik

Küll aga dr Simmo sõnul ei tähenda patsiendi soov ilmtingimata seda, et kirurg kohe operatsiooni teeb. “Mõnikord on probleem selge, aga vahel on naise meelest probleem suur, ent tegelikkuses hoopis väike. Naised tihti mõtlevad asju suuremaks kui need on.”

Kui tegemist on funktsionaalse probleemiga, aitavad teinekord ka erinevad harjutused/füsioteraapia, neid peab küll tihti tegema, ent lõppkokkuvõttes tasub see ennast ära. Samas, kui ikka tulemust pole, pole ka mõtet lõpmatuseni võimelda.

Aga on ka vastupidiseid näiteid. Naine kannatab aastaid oma mure käes, kuigi oleks võinud selle lahendada lihtsa lõikusega. “Igal inimesel on ainult üks elu, pole mõtet asjatult kannatada,” toonitab dr Simmo.

Reeglina suhtuvad kirurgi sõnul patsiendid operatsiooni tõsiselt ning kaaluvad seda enne pikalt. “Statistiliselt, enne kui naine astub ilukirurgi uksest sisse, mõtleb ta vähemalt 2 aastat, mõni isegi 20 aastat,” toob ta välja.

Kui kirurg ütleb, et operatsioon ei ole siiski vajalik, saab dr Simmo sõnul tihti naine kindlust, et temaga on kõik korras. “Ja siis rõõmustame mõlemad,” ütleb ta.

Operatsioon on mõistlik teha pärast laste saamist

Dr Simmo sõnul ei sega küll intiimkirurgia operatsioon laste saamist, ent kui küsimus on funktsionaalsuses, soovitab ta oodata, kuni kõik soovitud lapsed on sündinud. “Selliseid operatsioone tehakse reeglina üks kord elus, ühe korra võib korrigeerida funktsiooni ja ühe korra väljanägemist,” selgitab ta. Aga loomulikult on alati ka erandeid, ja harvadel juhtudel tulebki teha mitu operatsiooni, aga õnneks selliseid situatsioone on vähe.


Operatsiooni tuleb kaaluda põhjalikult


Kuna opereeritav piirkond on hell ja tundlik, siis võtab ka paranemine omajagu aega. Dr Simmo sõnul paraneb piirkond ligikaudu kuue nädalaga.

Nagu iga teisegi operatsiooni puhul, peab kindlasti arvestama ka tüsistustega. “Iga operatsioon ei pruugi õnnestuda ning alati ei saa sel puhul otsida süüdlast, siiski ebaõnnestub see täielikult üliharva,” tõdeb ta.

Kui operatsioon on näidustatud ja valitud õige meetod, siis nii välimuse kui ka funktsiooni korrigeerimisel ei pruugi isegi günekoloog hiljem aru saada, et midagi on muudetud ja kirurgiliselt on sekkutud.

Küll aga paneb arst südamele, et iga operatsiooniga kaasnevad riskid ning neid tuleb kaaluda põhjalikult. “Üheksa korda mõõda, üks kord lõika — see vanasõna kehtib ka siin,” võtab ta kokku.

Oluline!

  • Mõnikord on probleem selge, aga vahel on naise meelest probleem suur, ent tegelikkuses hoopis väike. Naised tihti mõtlevad asju suuremaks kui need on.
  • Igal inimesel on ainult üks elu, pole mõtet asjatult kannatada.
  • Statistiliselt, enne kui naine astub ilukirurgi uksest sisse, mõtleb ta vähemalt 2 aastat, mõni isegi 20 aastat.
  • Iga operatsioon ei pruugi õnnestuda.