Miks on nii, et kui ülemise korruse elanikud maandavad hilisõhtul pingeid meeldivat muusikat kuulates, peab und ihkav kodanik alumisel korrusel temani kostvaid mahedaid helisid kohutavaks müraks. Või kui linnakärast saabunu maal jalutades linnulaulu kuuleb, võib ta seda nimetada “vaikuseks, mis paitab kõrvu”, samas aga hommikul kell neli akna taga laksutavat ööbikut sõimata õudseks lõugajaks.

Müra kahjustab igal juhul

  • * inimese seisundist ja vajadustest
  • * kohast ja ajast
  • * suhtumisest heli tekitajasse
  • * heli intensiivsusest ja kestusest

    Telli ajakiri!

  • Heli mõju meile sõltub sellest, kas me heli üldse tähele paneme ja millise tähenduse sellele anname, selgitab neurolingvistilise planeerimise (NLP) treener Külli Loomann.

    Professor Mart Kull, Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku juhataja ütleb, et ülemise korteri elanik saab nendest helidest tõenäoliselt positiivse vaimse laengu, alumise korruse elanik aga ärritub ja tema vaimne tervis võib hoopis kannatada. Kuid kuulmisorganeid võivad need helid koormata võrdselt.

    “On kaks võimalust. Esimesel juhul kõrv küll kuuleb, aga heli ei lähe tsentraalsest kuulmiskeskusest (ajukeskusest) edasi ning see ei pälvi meie tähelepanu, teisel juhul surub aju kuulmiskeskus valikulise mürasummuti maha ja heli ehk müra hakkab mõjutama organismi üldist seisundit. Kui me helitausta tähele ei pane või kui see meile mürana ei tundu, siis see meie psüühikale ei mõju, kuid energiana jõuab see ikkagi meie sisekõrva ja võib nii ajapikku kuulmist kahjustada.”

    Kui ei kuule enam linde

    Siinkohal on paras hetk mõelda kogu oma varasemale elule. Kui mürarikkas keskkonnas oleme seni elanud? Professor Kull ütleb, et müra summeerub sisekõrvas ja nii sõltub kuulmiskahjustuse teke kogu elu jooksul kõrva kostnud helidest. Kui nooruses on elatud kõva tümpsu sees, on üsna tõenäoline, et elu teisel poolel tundub, nagu oleksid kõik tirtsud ja laululinnud maailmast kadunud.

    Nii nagu mõõdetakse radioaktiivset kiirgust, võiks olla ka müra dosimeeter, et näha, kui palju detsibelle oleme juurde saanud. “Aga sellist aparaati pole,” ohkab Mart Kull ja rõhutab veel kord, et isegi siis, kui me helitausta tähele ei pane, väsitab see meie kuulmiskeskust. Kurnatule aga võib ka vaiksem heli muutuda juba kuuldavaks müraks, mis siis omakorda hakkab mõjutama kogu organismi seisundit.

    Kõrged helid on ohtlikumad

    Kuulmiskahjustuse tekkimise seisukohalt on ohtlikumad kõrged helid. Kõrgsageduslik müra on ründavam ja mõjub inimesele halvemini kui alla 8000detsibellised helid. “Mäletate, vene ajal olid meil Družba saed, aeglaste pööretega ja ei läinud hästi käima. Aga kõrvale olid need palju tervislikumad kui praegused tohutult kõrgete pööretega saed,” tõdeb Mart Kull.

  • MÜRA > väsimus, ärrituvuse kasv > stress, depressioon
  • VAIKUS > üksindus, ärrituvuse kasv > stress, depressioon

    Telli ajakiri!

  • Raietöölised, saekaatrites ja põllumajandusmasinatel ning mujal mürarikkas tööstuses tegutsevad inimesed kannavad enamasti siiski kõrvaklappe. Kuid kõrvaklappidega koos peaks kasutama ka nn antifoone ehk lihtsamalt öeldes spetsiaalseid kõrvatroppe. Ja isegi need koos peavad kinni vaid 50% intensiivsest tööstusmürast.

    Esimene ohumärk kuulmiskahjustuse lävele jõudmisest on see, kui pärast mürakeskkonnast väljumist kõrvad kohisevad. Näiteks mürakahjustusele kalduval inimesel võib kohin tekkida ka pärast autoga Tallinnast Tartusse sõitmist. Kaks tundi 50detsibellist asfaldi ja autorataste kokkupuutest sündinud müra on siis kohina tekkeks piisav.

    Viis minutit vaikust

    Kõrvale oleks kindlasti vaja, et iga tunni jooksul oleks viis minutit vaikust. “Et oleks selline aeg, kus kõik lülitavad oma saed välja või panevad oma tööpingid seisma. Paraku on praegu nii, et arstide soovitused ei pääse mõjule, kuna majandus surub peale. Selleks viieks minutiks ei leita võimalust. Aga tagajärjed on kurvad – peale otsese kuulmiskahjustuse põhjustamise tõstab püsiv müra vererõhku, soodustab depressiivsust, agressiivsust ja ebaadekvaatset käitumist.”

    Palju on siiski ka inimese enda teha, peolt või ööklubist ei keela keegi viieks minutiks õue tulla, et oma kõrvadele puhkust anda. Aga kuna kuulmine kadudes valu ei tekita, siis sageli lihtsalt unustame ennast hoida.

    Tähelepanu mujale

    Kuidas aga psüühiliselt tulla toime helidega, mis polegi ehk teab mis tugevad, kuid käivad lihtsalt närvidele? Ehk jõudes tagasi loo alguse juurde – mida teha, kui naabrite meeleolumuusika mõjub, nagu saeks keegi seina taga puid?

    “Ilmselt ei saa me naabri muusikanautimist lõpetada ega kusagile mujale magama minna. Küll saame muuta tähelepanu fookust ehk välise asemel keskenduda iseenda sees olevatele aistingutele,” pakub Külli Loomann välja ühe võimaluse. “Kui meeled on suunatud sellele, mis meie kehas ja peas toimub, ei pruugi me väljast tulevaid helisid üldse kuulda või ei reageeri neile eriti. Aga kui kõik meie meeled on pööratud väljapoole, siis me kindlasti reageerime helidele. Ja olenevalt olukorrast peame neid kauniks meloodiaks või kohutavaks müraks.”

    Tasakaal vaikuse ja helide vahel

    Ülesuhelnud ja helidest kurnatud inimene igatseb vaikust, sest see aitab tal puhata ja taastuda. Kuid sageli igatsevad üksi jäänud või töö kaotanud inimesed hoopis vastupidist – vaikusest väljapääsemist, sest vaikus tähendab üksildust. Ühtviisi häirivaks ja tervist kahjustavaks võivad saada mõlemad äärmused. Nii liigne müra kui ka liigne vaikus.

    “Müraga kaasneb alati vaimne väsimus ja ärrituvuse kasv, vaikusega aga üksindus ja seetõttu tekkiv ärritus. Ja lõpptulemusena võivad mõlemad tekitada stressi, depressiooni ja paanikahäireid. Seega – kasutame laadimiseks vastaspoolt. Kui meid ümbritseb liiga suure osa päevast vaikus, siis aitab sellest välja tulla näiteks raadio või mõni muu “kõnelev” tehniline kaaslane. Mürast väsinu aga ärgu mingu detsibellide keskele lõõgastuma,” soovitab Külli Loomann.

    Muuda heli mõju

    · Meeled sissepoole. Anna helile mõttes omadusi. Näiteks küsi endalt, mis värvi tundub ülevalt tulev müra. Võib-olla on see mustjashall. Raske mass, kõhedusttekitav ja pealesuruv. Kui omadused määratletud, saad hakata neid enda jaoks muutma. Mõtle, millist värvi helid sulle meeldivad. Muuda sobivaks värv, heli tämber, ka näiteks distants, suurus, temperatuur jne. Nii saad muuta heli tähendust. See ei sega enam nii palju ja kergem on pöörata tähelepanu enda sisse.

    · Meeled väljapoole. Kui meeled on suunatud sissepoole, aga vaevama hakkavad päeva jooksul tehtud teod ja kuuldud sõnad, võib uinumiseks abi olla meelte väljapoole pööramisest. Püüa leida hämaras toas kolm asja, mida sa näed, kolm heli, mida kuuled, ja kolm asja, mida su keha tunneb. Kui oled need registreerinud, hakka neid ükshaaval välja lülitama. Et kuidas on siis, kui näed, kuuled ja tunned korraga kahte asja ja nii edasi, kuni harjutus lõpeb. See nõuab küllalt keskendumist, aga nii katkestame sisekõne päevasündmustega ja see aitab rahuneda ning magama jääda.

    Kinkigem endale ja teistele just seda, mille järele rohkem vajadust – vaikust, ilusaid helisid, sõbralikke hääli.