Naised ja vähk

 (1)
Teemal naised ja vähk vestles Delfi Naisteleht Eesti Vähiliidu presidendi, kliinilise onkoloogia professori Väino Rätsepaga.

Juttu tuleb aabitsatõdedest. Nendest, mis mingil põhjusel, kas haridussüsteemi või tervishoiusüsteemi puuduliku koostöö tõttu jäävad noortele selgitama. Miks see nii tähtis on? Esineb ju vähk peamiselt pärast keskiga. Vastus on aga lihtne ja selleni on jõudnud kõik arenenud riigid : Vähi tekkimist on kergem vältida kui pärast ravida. Aktsent vähi ennetamisele peab olema tehtud juba teismelise eas. Alates koolist tuleb lapsi, nii poisse kui tüdrukuid õpetada jälgima oma organismi, oma enesetunnet, välimust, naha seisundit.

DN: Millised vähiliigid on Eesti naiste hulgas levinuimad ja kas me erineme maailmatendentsist?

Prof. V. Rätsep: Rinnavähk on esikohal. Haigestumine kasvab pidevalt. Haigestumise keskmine iga kahjuks nooreneb. Paraku tulevad umbes pooled haiged arsti poole juba väljakujunenud pöördumatute protsessidega. See näitab ühelt poolt naiste seas tehtava kasvatustöö nõrkust ja teiselt poolt vajadust kutsuda naisi aktiivsemalt tervishoiusüsteemi poole pöörduma.

Loodetavasti tervishoiusüsteemi reformimise lõpus see olukord paraneb. (Naised peavad rinnavähi suhtes tähelepanelikud olema)

Teisel kohal on maovähk.

Kolmadal kohal on aga nahavähk. Ehkki naha defektide arenemise protsess on hästi jälgitav (pööravad ju naised hoolikat tähelepanu oma välimusele ja nahaseisundile), ei saa me sellegipoolest kuidagi nahavähi esinemise vähenemisest rääkida.

Tavaliselt lööb nahavähk välja üle 50 aastaste juures. Samas on üpris murettekitav melanoomi (pigmentkasvaja) sagenemine ka noorematel naistel. Ühelt poolt võib olla tegemist soodumusliku momendiga, teisalt võib üheks tekkepõhjuseks pidada ka ultraviolettkiirguse aktiivsust. Sünnimärke on igal inimesel, kuid mitte kõigil ei hakka neis toimuma muudatused, seega on tegemist mitmete tegurite koosmõjuga.

Ja siis tulevad juba spetsiifilised naiste alad - emakakael, emakakeha, munasarjad.

DN: Millised on need tegurid, mis vähktõve kujunemisele kaasa võivad aidata? Kas võib olla ka seos hormoontablettide, spiraalide laialdasema kasutuselevõtuga?

VM: Jätame spiraalid kõrvale, sest need on mehhaanilised ja vaatame lähemalt hormonaalkontraseptsiooni vahendeid.

Selles probleemis on 2 perioodi. Alguseaastatel (50ndatel) olid need ravimvormid küllaltki ühesuunalised - peamiselt östrogeen aktiivse hormooniga. Östogeeni aga seostatakse just spetsiifiliste naiste elundite haigestumistega. Hilisemal ajal (viimased 10-15 aastat) on toimunud murrang. Hormonaaltabletid on kahe poolega - lisaks östrogeenile on esindatud ka progesteroon. Tabletid on rohkem tasakaalus ja väidetavalt ei tohiks nende toime olla negatiivne. (Rasedusvastased tabletid ja rinnavähk)

Muidugi ei saa eitada ja kindlasti tuleb sellega ka arvestada, et oli periood, kus naised mujal riikides väga laialt ja pikka aega antibeebipillide esimesi versioone kasutasid ja vähisageduse tõus läänemaailmas võib olla seotud tolle perioodiga. Kuid vähi esinemissageduse tõus meie vabariigis korreleerub teiste Euroopa riikidega, seega

valdav ja otsustav on teine tegurite grupp - elustiil ja toitumine.

1/3 vähktõve juhtudest ja suremusest on välditav, kui poleks suitsetamist,
1/3 võiks ajada toitumise kaela,
1/3 on siis muud põhjused. Teatud osas kuuluvad siia ka geneetilised momendid, kuid geneetiline tegur ei vallandu üksi ilma väliskeskkonna soodustavate mõjudeta.
Seega vähk ei ole nii fataalne, kui laialt arvatakse.

DN: Mida saab naine ise ära teha selleks, et ta ei leiaks ennast arstikabinetis vastamisi diagnoosiga: "vähkkasvaja".

VR: Alustame sellest, et ükski vähk või pahaloomuline kasvaja ei teki momentaalselt. Sellele eelneb küllaltki pikk periood. Vähk tekib juhul kui "pahaloomustub" üks rakk ehk selle raku pärilik aine - DNA - ja rakk saab uued omadused. Ideaalvariandis saab organismi kaitsemehhanism selliste rakkude hävitamisega hakkama. Kui aga kaitsevõimes on langus või see on suunatud järgmist "tulekahju kustutama", siis väljub kahjustatud rakk kontrolli alt ja hakkab vohama.

Loe veel

Vähieelne seisund on ühes või teises elundis toimuv vastav rakkude muutus, teisalt võib see avalduda ka mingis kliinilises kroonilises haigusvormis. Enne seda aga võis esineda mingi häiritud krooniline haigusseisund üldse ühes või teises elundis. Need signaalid võisid laekuda aastaid enne selle seisundi arenemist vähiks. Siit tuleneb ka pideva enese jälgimise tähtsus vähi ennetamisel, mida mainisime loo alguses.

Enne haigusseisunditeni jõudmist tuleb aga rääkida ja väga tõsist tähelepanu pöörata RISKITEGURITELE. Need on need tegurid, mida igaüks saab ja peab jälgima ja mille mõju on parem juba eos teadlikult likvideerida.

Rahvusvaheliselt aktsepteeritud krooniliste haiguste riskitegurid on:

- vähene füüsiline aktiivsus
- ülemäärane kehakaal
- suitsetamine
- alkoholi liigtarvitamine
- kõrgenenud vererõhk
- rasvafraktsiooni kõrge % veres (kolesterool) Need 6 tegurit on ülimalt olulised krooniliste mittenakkushaiguste tekke põhjustena. Koos vähkkasvajatega kuuluvad krooniliste haiguste alla ka vererõhu, südame, kopsude jt. elundite hädad.

Mida rohkem on inimesel neid riskitegureid, seda suurem on loomulikult haigestumise risk.

- pärilikkus
ehk vähihaigete sugulaste olemasolu. Rõhutan, et see on vaid riskitegur, mitte absoluutne näitaja. Naine peab sellest tegurist teadlik olema ning teiselt poolt kindlasti väga tähelepanelikult jälgima muutusi oma organismis. Inimesel on omadus väga ruttu kohaneda negatiivsete ilmingutega. Kui midagi on paigast ära, oodatakse üks-kaks päeva, seejärel aga kohanetakse ja arstilkäik või tema informeerimine lükatakse kaugesse tulevikku. Samas, nagu juba ülal öeldud, on rakutasandi muudatuste indikaatoriks esialgu just mingid kroonilised haigusseisundid või -vormid erinevates elundites.

Vaata ka : Vähendage vähiohtu 40 protsendi võrra

"Toksiline" rasvkude vöökohas

Lisaks eelnenule on meie kliimavööndis vajalik:

- Alates 20ndast eluaastast peab naine õppima oma rinnanäärmeid 1 kord kuus ise uurima - kas on mingeid muutusi. Kui on mingeid kõrvalekaldeid rinnanäärmete osas, peab vähemalt kord aastas pöörduma vastava spetsialisti (antud juhul onkoloogi) vastuvõtule.

- Vähemalt 1 kord aastas käima günekoloogi juures. Seda isegi siis, kui mingeid kaebusi ei esine. Sel moel on arstil võimalik hinnata naise günekoloogilist seisundit ja märgata ka väiksemaid muutusi naise suguorganites ning määrata õigeaegselt vastavad uuringud.

Sageli ei pöördu naised ka haigusnähtude olemasolul arsti poole.

- Kõik täiendavad uuringud, mis tehakse vastavalt eale ja vajadusele (mammograaf, ultraheli jne ) on juba arsti poolt määrata millal, mismoodi ja mida täpselt teha.

Määrav on kliiniline vaatlus arsti poolt KORD AASTAS. Näiteks emakakaela kasvajate tekkepõhjused erinevad rinnavähi, emakakeha ja munasarjade kasvajate põhjustest. Esimesel juhul on vallandavaks teguriteks seksuaalhügieen, partnerite arv. Teisel aga hormonaalsed muudatused.

Seetõttu peab puberteediealist tütarlast õpetama jälgima, kuidas käib tema tsükkel, kui täpne või milliste kõrvalekalletega see on, vajadusel pöörduma selle korrigeerimiseks arsti poole. Sageli ei tea noored daamid isegi seda, et naise organism on kuu lõikes pidevas ümberehituses, et naise hormonaalne tasakaal on pidevas muutumises. Ja see ümberehitumine pole mitte ainult günekoloogiline, vaid hõlmab ka rinnanäärmeid. Naine valmistub raseduseks. Kui rasedust ei tule, algab taandprotsess. Näiteks naise rinnanäärme rakud küpsevad ja arenevad lõplikult välja alles esimese sünnitusega lõppeva raseduse vältel. Enne sünnitust on nad eriti õrnad ja haavatavad.

Selles mõttes luuakse inimese tervis esimese elupoole vältel ja 35. eluaastaks on ka sünnitamata naistel lõppenud rinnanäärmete kujunemine. Rakke, mis selleks ajaks ülalmainitud tegurite mõjul kahjustada on saanud, püüab organism küll tähistada, kuid foon kasvaja tekkeks on juba loodud.

Teine, vastupidine protsess algab siis, kui hormonaalprotsess vastavalt eale stabiliseerub ja hakkab taanduma.

Seega on naise spetsiifiline elundisüsteem pidevas kohanemises uute situatsioonidega. Ei ole sellist momenti, et nüüd on kõik valmis ja paigal. Tohtri ülesanne on jälgida ja vajadusel õigeaegselt aidata organismil uute tingimuste ja situatsioonidega kohaneda. Eriti vajalik on see siis, kui peaks esinema mingeid häireid.

Sellegipoolest on meeldiv märkida, et tunda on positiivset tendentsi - viimase 5-6 a aasta jooksul on konsultatsioonide osas kasvanud just noorte naiste (alla 35 a.)osakaal.

DN: Te juhtisite tähelepanu nii organismi kaitsevõime languse ohtlikkusele kui ka hormonaalse tasakaalu säilitamise vajalikkusele. Mida selles valguses arvata hormonaalsetest rasestumisvastastest vahenditest - on nemad ju lisahormoonid organismi enda toodetule, teiseks aga võitlevad paljud naised nende kaasnähtudega - põletikud, pärmseen jne. Kas võib juhtuda, et olles ametis võõrkehade hävitamisega organismi ühes osas, jätab immunsüsteem märkamata rakusisesed muudatused mõnes teises elundis?

VR: Vaadake, see on väga individuaalne, sõltuvalt just organismi kaitsemehhanismide aktiivsusest. On naisi, kes ei saa üldse spiraale ja mehhaanilisi vahendeid kasutada - need viivad tal sees kõik sassi. Me ei saa 100% öelda, et just spiraal on põhjus, kuid peame arvestama, et tegemist on võõrkehaga süsteemis. Spiraal on võõrkeha, mis mõjutab väga tundlikku sfääri - emaka limaskesta, kus toimub reflektoorne hormonaalainevahetus. Viimasel ajal on kasutusele tulnud pikaajalised hormoonspiraalid. Nende kaugtoimet ei ole aga eriti uuritud.

Rahvusvaheliselt aktsepteeritud seisukoht on praegu selline:

Spiraalid, hormonaalkontratseptsioon ei ole soovitav enne esimest sünnitust, alla 25 eluaastat, pikaaegselt - 10 ja rohkem aastat. See seisukoht põhineb väga laialdastel uuringutel.

Mõelge ise kui, 17-18 a tütarlaps tarvitab 10 a hormoontablette, siis mingi toime peab neil ju ikka olema. Oganism on ju alles kujunemis- ja arenemisjärgus.

Samas ei saa välistada, et viimase generatsiooni kontraseptsioontabletid sisaldavad komplekshormoone ja võivad osutuda abiks tsüklihäirete normi viimisel. See kõik on väga individuaalne.

Praegu on tehtud kindlaks, et hormoonide, mida manustatakse organismi kehaväliselt (antibeebipillid, hormoonasendusravi vanemas eas), bioloogiline toime on erinev kui organismis endas valmivatel samatüüpi hormoonidel. Erinev just aktiivsuse osas.

Seega iga naine, kes neid tarvitab peab arvestama, et tegemist on hormoonide lisaannusega.

Seda peaks põhimõtteliselt arvestama ka siis kui hakatakse laste peale mõtlema. Kindlasti tuleb pidada vahe.

Soovitame vaadata: Hormoonravi võib suurendada vähktõve ohtu

DN: Kas on veel midagi, mida naised riskiteguritest teadma peaks? VR: Uuringuid toitumise ja vähktõve seoste leidimiseks on teostatud väga pikka aega, rakutuuma tasemeni välja. Ja see selgitab, miks arstid soovitavad jälgida oma kehakaalu. Figuur on omaette küsimus. Aga uuringute puänt on see, et rasvkude produtseerib naisel hormooni - östrogeeni. Östrogeeni liigne hulk võib muuta günekoloogilist sfääri, luues tingimusi kasvaja tekkeks.

Samal ajal on terve rida looduslikke produkte, mis sisaldavad nö protektoreid vähi vastu. Karoteen porganditest, kõik roheline aedvili, mis sisaldab rakke kaitsvaid aineid, rääkimata puuviljadest, kala (eriti süvamere kalad), mis on rikkad rasvhapetest - kõik nad kaitsevad rakke.

Väga palju on ka uusi seisukohti, kuid oluline on see, et tuleb jälgida, et meie toidulaud oleks mitmekesine.

Teine, väga oluline arenevatele rakkudele saatuslikuks saada võiv tegur on SUITSETAMINE.

Tubakasuitsus on ligi 400 keemilist ühendit ja neist umbes 60 on tugevad kantserogeenid ehk vähki tekitavad ained. Need ained kahjustavad kõiki inimese elundisüsteeme. Ja rääkides naistest, siis kahjustavad kantserogeenid otseselt munarakke. Munarakkudest algab aga geneetilise fooni loomine. Seega suitsetamine on väga tõsine probleem.

Eestis täheldatakse suitsetamise kasvu just noorte tütarlaste osas, mis on väga murettekitav. Poiste osas oli tendents langev. Kõige ohtlikum on suitsetamine just noores eas, siis kui organism on alles väga haavatav (eriti rinnnäärmete osas) ja mõjutatav. Rääkisisme juba sellest, et naise organism on niikuinii pidevas muutumises, noorena on ta aga alles väljakujunemisjärgus.

Vaata ka : Uuel aastal ilma sigarettideta

Lõppkokkuvõtteks võib öelda:
Organism tahab oma normaalset füsioloogilist stabiilsust. See on tema eesmärk.
Meie eesmärk on sellele kaasa aidata - tagada normaalne ainevahetus, normaalne toitumine, hoidumine kahjulikest harjumustest.

Veel leiad infot : Eesti Vähiliit

CancerNet

Uus meetod aitab määrata rinnavähi tüübi