Naistearst annab vastused: miks, millal ja kui tihti tuleb günekoloogi külastada?


Naistearst annab vastused: miks, millal ja kui tihti tuleb günekoloogi külastada?
FreeImages.com/Scott Snyder

Intiimtervise eest hoolitsemine peaks olema iga naise jaoks sama oluline nagu igapäevane hambapesu või laste eest hoolt kandmine. Paraku jõutakse naiste­arsti jutule tihtipeale alles siis, kui mure juba suur.

Ida-Tallinna Keskhaigla naistearst Lea Lang ütleb, et günekoloogi võiks iga naine külastada keskmiselt kord aastas. Regulaarses kontrollis võiks käia ka siis, kui ei esine mingeid kaebusi — seda eelkõige seetõttu, et mõningad haigused on salakavalad ning ei tekita pika aja vältel erilisi sümptomeid, kuid on sellegipoolest naise organismile kahjustava toimega.
Lea Langi sõnul tagab regulaarne kontroll teatud seisundite (näiteks emakakaelavähieelsed seisundid) varase avastamise ja ravi. Kindlasti oskab naistearst visiidil pöörata tähelepanu teemadele, millele naised oma igapäevaste toimetuste kõrval ei ole mõelnud või millesse süvenenud. Vahetevahel tuleb ka ette olukordi, kus ollakse kaebustega kohanenud ja harjutud nendega koos elama ning kui arst juhib neile tähelepanu, ollakse üllatunud.

„Naised on reeglina teadlikud, et regulaarne günekoloogiline kontroll on vajalik. Võib öelda, et terviseteadlikkus nii üldiselt kui ka naise tervisest lähtuvalt on suurenenud, kuid ülekordamine on teatud olukordades siiski vajalik,“ kinnitab naistearst.

Seotud lood:

Esimene külastus vajalik suguelu alustades

Kui uurin, millal oleks õige aeg esimest korda naistearsti juurde kontrolli minna, sõnab Lang, et konkreetset vanust, millal tütarlaps peaks esimest korda naistearstile pöörduma, ei ole. „See, millal esimest korda naistearstile pöörduda, on individuaalne. Kindlasti peaks seda tegema siis, kui on alustatud suguelu või plaanitakse seda lähitulevikus teha. Ka võiks pöörduda siis, kui menstruatsioonid ei ole alanud 15. eluaastaks või sekundaarseid sugutunnuseid (rindade areng, karvade kasv) ei ole tekkinud 13. eluaastaks. Samuti on vaja nõustamist seksuaalkäitumise ja rasestumisvastaste vahendite osas või kui esineb mõni günekoloogiline kaebus,“ lisab Lang. Kel kartus läbivaatuse pärast, siis naistearst julgustab, et visiidile võib pöörduda ka lihtsalt vestluseks, günekoloogiline läbivaatus ei ole ilmtingimata vajalik.

Milliste muredega aga Eesti naised kõige enam kimpus on? „Kõige sagedasemad kaebused, millega vastuvõtule pöördutakse, on muutunud tupevoolus, muutused menstruaaltsüklis, alakõhuvalud. Nende muutuste põhjused võivad olla väga erinevad ning õigeaegne diagnoos ja ravi aitavad kiiresti leevendust leida,“ julgustab Lea Lang probleemide tekkimisel koheselt arstile pöörduma, mitte jääda lootma, et see iseenesest möödub.

„Üheks sagedaseks probleemiks on tupe kandidiaas ehk pärmseente ülekasvust põhjustatud tupepõletik. Arvatakse, et kolmveerand naistest kogeb vähemalt ühe haigestumisepisoodi elus ning 40–45 protsendil naistest on kaks või enam tupe kandidiaasi episoodi elu jooksul. Esmakordselt, sageli korduva või ägeda põletikuga tuleks kindlasti naistearstile pöörduda. See vajab põhjalikku ravi ning mõningates olukordades on vajalik teiste haiguste väljalülitamine,“ selgitab Lang.

Juhul, kui vaevused on minimaalsed, saab aidata ka perearst. „Kergema tupe mikrofloora häire puhul piisab ka apteegis müüdavatest käsi­müügiravimitest, mida leiab kreemi ja vaginaaltablettide või -suposiitide kujul. Naised, kes on tupe kandidiaasi kogenud ning oskavad end juba ise aidata apteegis müüdavate käsimüügi ravimitega, ei pea naistearstile pöörduma,“ lisab ta.

PAP-test võib päästa elu

Kindlasti peaksid naised laskma paari-kolme aasta tagant end kontrollida emakakaelavähi suhtes. Seda saab teha hõlpsalt PAP-testi abil. Tegemist on lihtsa, veidi küll ebamugava, kuid põhimõtteliselt valutu testiga, mille käigus uuritakse tupevõlvist, emakakaelalt ja emakakaelakanalist pärit rakulise materjali koostist ja ehitust. PAP-testi eesmärk on avastada emakakaelavähieelsed seisundid ning vältida emakakaelavähki haigestumist. PAP-analüüsi peaks andma iga 3 aasta järel. PAP-testiga ei ole soovitatav alustada enne 21. eluaastat, kuna nooremate skriinimine viib nende kõrvalekallete diagnoosimise ja ravini, millel on suur tõenäosus spontaanselt taanduda.

„Alates 2006. aastast viiakse Eestis läbi emakakaelavähi organiseeritud sõeluuringut, mille sihtgrupiks on 30–59-aastased naised, kellele saadetakse kutse posti teel koju. Sõeluuringu probleemiks Eestis on rahvastiku vähene hõlmatus, mis püsib vaid 20–24 protsendi piires. Peab aga arvestama, et sõeluuring on efektiivne emakakaelavähi ennetamises, kui skriiningul osaleb vähemalt 70 protsenti sihtgrupist. Kutse saanud naiste osalemine sõeluuringul on seega ülimalt oluline,“ julgustab naistearst naisi kindlasti oma tervise huvides kontrolli minema. Uuringu vastus saabub reeglina mõne nädala jooksul ning annab südamerahu.

Kuidas naistearst aidata saab?

Naistearsti töö oluliseks osaks on ka sugulisel teel levivate haiguste diagnoosimine ja ravi. Kui naine kahtlustab endal mõnd sellist haigust, siis peaks naistearsti vastuvõtule pöörduma viivitamatult. Kõige sagedasemateks sugulisel teel levivateks haigusteks on urogenitaalne klamüdioos ning gonorröa, viirusinfektsioonidest genitaalherpes. Klamüdioosi ning gonorröa puhul on probleemiks haiguse sage asümptomaatiline esinemine — see on veel üks põhjus, miks regulaarne günekoloogiline kontroll on vajalik ka siis, kui kaebused puuduvad. Haiguste ravimata jäämine võib olla laastav naise viljakusele ja reproduktiivtervisele. Piinlikkust või hirmu ei maksa naistearsti ees tunda, kuna nende haiguste diagnoosimine ja ravi on tema töö loomulik osa.

„Naistearst võtab analüüsi õigel meetodil, tagab selle õige säilitamise ja transpordi ning testid analüüsitakse kvalifitseeritud laborites. Koduste kiirtestide korral võib ühes või mitmes etapis tekkida puudusi, mistõttu võib testi vastuse usaldusväärsus kannatada saada. Positiivse testi korral on vajalik ravi, milles saab siiski aidata vaid arst,“ selgitab Lang.

Naistearstil ei pea käima ainult noorena

Doktor julgustab naisi regulaarselt naistearsti kontrollis käima ka pärast sünnitusea lõppu. Naistearst saab aidata klimakteeriliste vaevuste osas, selles eas sageneva uriinipidamatuse ning emaka allavaje osas. Uriinipidamatus esinebki sagedamini just postmenopausaalses perioodis, harvem mõne aja vältel ka peale vaginaalset sünnitust. Enamasti on põhjuseks erinevate faktorite kombinatsioon: langenud östrogeeni sisaldus organismis, kudede elastsuse vähenemine, koormus vaagnapõhjale raseduse ja sünnituse ajal, raske füüsiline töö. „Selle vaevusega naised sageli ei pöördu arstile ja kaebus selgub tihtipeale otsesel küsimisel või kui vaevus segab juba tõsiselt igapäevaelu. Tihti kardetakse sellel teemal rääkida ning ollakse olukorraga harjunud,“ ütleb Lang.

Ravitaktika on sõltuv probleemi ulatusest, lokalisatsioonist, inimese töö iseloomust jm. Lihtsama ravimeetodina kasutatakse lokaalset östro­geenravi, regulaarseid harjutusi vaagna­põhjalihastele, tuperõngaid, kuid mõnikord on vajalik operatiivne ravi. Ida-Tallinna Keskhaiglas on olemas naistearstid, kes on spetsialiseerunud just uriinipidamatuse ravile ning oskavad oma teadmiste- ja kogemustepagasiga parimat ravi pakkuda.
___________________________

  • Vaid 2 naist 10st osalevad emakakaelavähi organiseeritud sõeluuringus.
  • Osale kindlasti tasuta uuringus, kui sulle saabub kutse!
  • Varane vähi avastamine võib päästa sinu elu.

_____________________________________

Eesti naiste seksuaalkäitumises on toimunud suur muudatus

Tartu Ülikooli naistekliiniku tehtud uuringust selgub, et viimase kümnendiga on Eesti naiste seksuaalkäitumine oluliselt turvalisemaks muutunud. Rohkem kasutatakse usaldusväärseid rasestumisvastaseid vahendeid ning abortide arv on vähenenud. Suurenenud on aga naiste soov saada lapsi.

Uuringust tuli välja, et käitumise muutust on mõjutanud suuresti see, et seksuaalsusega seotud teemadest räägitakse nii koolides kui ka kodudes rohkem ning ka nõustamisteenus on kättesaadav.

Allikas: BENU