Naistearst vastab: millal peaks noor esimest korda günekoloogi juurde minema? Mida talle seal räägitakse?
Esimene külastus naistearsti juurde võib hirmu või ebamugavust tekitada, sest kes meist ikka tahaks detailselt oma intiimtervisest rääkida või oma privaatseid kehaosi näidata. Confido Erameditsiinikeskuse naistearst Ailen Aluri selgitab, millal peaks esimest korda günekoloogile minema, mida arst küsib ja mida seal täpselt tehakse.
Millal peaks noor tulema esimest korda naistearsti juurde?
Noored võiksid naistearsti juurde tulla, kui neil on plaanis alustada või on juba alustatud suguelu, et saada soovitusi rasestumisvastaste vahendite kohta ning soovitusi enese kaitsmiseks suguhaiguste eest. Samuti saame aidata tüdrukuid, kel on probleeme menstruatsioonidega: kui „päevad“ ei ole alanud 16. eluaastaks, algavad enne 8. eluaastat, on väga vererohked, valulised ja ebaregulaarsed või kui on igakuiselt tugevad kõhuvalud, kuid menstruatsioon puudub.
Kui on vajalik teha ka günekoloogilist läbivaatust, siis on parem tulla siis, kui ei ole menstruatsiooni. Kui aga on probleemiks pikalt kestvad või väga vererohked „päevad“, siis võib tulla ka veritsuse ajal.
Missuguste probleemidega noored naistearsti poole pöörduvad?
Üks peamisi pöördumise põhjusi on soov leida sobivaim hormonaalne rasestumisvastane vahend. Päris palju on noori, kellele teeb muret suurenenud või ebamugavustunnet tekitav tupevoolus, kõhuvalud, valulikud menstruatsioonid, menstruatsioonide ebaregulaarsus või vererohkus, mille tulemuseks võib olla aneemia. Pöördutakse ka nahaprobleemidega, kuna akne raviks kasutatakse sageli hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Teeme ka rindade kontrolli.
Mis esimesel visiidil toimub? Millest räägitakse ja mida tehakse?
Vastuvõtt algab alati vestlusega. Räägime sellest, kui vanalt algas menstruatsioon, millal viimane oli, kui pikk tsükkel on, millist suguelu noor elab, millised rasestumisvastaseid vahendeid kasutab, kas on olnud varasemaid rasedusi ning naiste- ja suguhaigusi.
Günekoloogilisel läbivaatusel hindame välissuguelundeid, tupevoolust, tupe limaskesta, emakakaela, emakat, munasarju ja munajuhasid. Läbivaatusel kasutame spetsiaalseid metallist või plastmassist tupepeegleid, et hinnata tupe ja emakakaela seisundit ning võtta analüüse. Seejärel teeme manuaalse vaatluse ehk arst asetab tuppe kaks sõrme ja teise käe paneb kõhu peale. Nii saab hinnata emaka ning munajuhade ja -sarjade seisundit. Tihti lisandub ka vaginaalne ultraheli, kus spetsiaalne piklik andur pannakse tuppe, et saada täpsem pilt sisemistest suguelunditest. Kui noor ei ole suguelu elanud, siis teeme ultraheli kõhu pealt.
Kui tuleb noor enne suguelu algust sooviga saada rasestumisvastane vahend, siis günekoloogilist läbivaatust enamasti ei toimu.
Mida ütlete noortele, kes kardavad naistearsti juurde tulla?
Kindlasti ei tasu naistearsti karta. Meie eesmärk on ju noori aidata, ennetada tõsisemaid terviseprobleeme ja anda soovitusi pereplaneerimise osas. Kui on väga suur hirm, siis võib esimene visiit seisneda ainult vestluses ja ei pea järgnema läbivaatust. Järgmisel korral on arst juba tuttavam ja siis ka noor läbivaatuseks rohkem valmis.
Soovi korral võivad tüdrukud vastuvõtule tulla ka koos pereliikme või sõbrannaga. Samas võib naistearst vahel küsida selliseid isiklikke küsimusi, millele ei taha pereliikme kuuldes vastata, eriti kui teemaks on suguelu.
Regulaarne naistearsti juures käimine on normaalne osa naiseks olemisest. Naistearsti kontrollis peaks käima kord aastas ning seepärast soovitan noortel leida endale arst, kellega tekib usalduslik side pikkadeks aastateks.
