Uuringul osalemiseks ei pea kutse saamist ära ootama, sest uuringule võib registreeruda juba täna. Selleks tuleb helistada teile sobivasse tervishoiuasutusse, kus kontrollitakse sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, kehtiva ravikindlustuse korral on uuring tasuta.

Igal aastal saab Eestis ligikaudu 160-195 naist emakakaelavähi diagnoosi. Haigestumuse kõrgpunkt langeb 40.-50. eluaastatesse, kuid haigus tabab üha nooremaid naisi. Emakakaelvähki haigestumuse ja suremuse näitajad on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrged, oleme esimese seitsme seas. Eestis haigestub sellesse 3,5 korda rohkem ja selle tagajärjel sureb viis korda rohkem naisi kui Soomes. Emakakaelavähi eelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. EKV haigestumust ja suremust on võimalik vähendada vähieelsete seisundite avastamisega sõeluuringul ja HPV- vastase vaktsineerimisega. Õigeaegselt avastatuna on see haigus kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. Emakakaelavähk on algul tunnusteta, seepärast tuleks naistel käia tegemas PAP-testi 2-3 aastase vahega.


Naistearstid soovitavad emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks:

  • regulaarset kontrolli naistearsti (perearsti) juures
  • emakakaelavähi sõeluuringul osalemist (vajalik ka juhul kui naine on HPV vastu vaktsineeritud)
  • HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimist enne suguelu algust (selle eest tasub inimene ise täies ulatuses)
  • sugulisel teel levivatest haigustest hoidumist (näit klamüüdia)
  • paljude seksuaalpartnerite vältimist ja mittesuitsetamist

Perearsti roll emakakaelavähi ennetuses on suur, sest suhe patsiendiga on isiklik ja lähedane.

Sõeluuringute kohta on võimalik infot küsida oma perearstilt või vaadata täiendavat infot haigekassa kodulehelt : www.haigekassa.ee/ennetus, haigekassa infotelefonil 16363.