Näonahk nõuab lisahooldust


Meigiõpetus-29
Foto: Ilmar Saabas

Sügisel vajab näo­nahk niisutust nagu suvelgi, kuid ka lisa­kaitset tuule ja külma eest.

Nii nagu sügisel vahetame rõivad soojemate vastu, on mõistlik välja vahetada ka oma näo­-
kreem, soovitab Orifla­me’i ilukonsultant Enel Eha.

“Suvised päevakreemid on intensiivselt niisutavad ja võivad sisaldada liiga palju vett. Kui jätkame nende kreemide kasutamist ka külmal ajal, mõjuvad need nahale oodatule vastupidiselt.”

Suvise kreemipurgi võib rahumeeli panna kappi kevadet ootama. Üldjuhul pole vaja kreeme säilitada külmikus. Piisab, kui need korralikult sulgeda ja panna otsese valguse käest kas originaalpakendisse või lihtsalt kappi.

Kreemi säilivus on tavaliselt märgitud kreemipurgil, aga avatuna säilib see üldjuhul kuni 12 kuud. Enel arvab, et iga kreemipurk peaks harilikult paari kuuga tühjaks saama, kui selle kasutaja on raatsinud näokreemi kanda ka kaelale ja dekolteele.

Kreemi säilimisaega lühendab paraku see, kui seda on võetud purgist sõrmega, mille tagajärjel on sinna sattunud ebasoovitavad bakterid, mis aitavad kaasa kreemi kiiremale riknemisele. Purgist peaks kreemi võtma spaatliga.

Öökreem ei asenda päevakreemi

Viimasel ajal toodetakse ka selliseid näokreeme, mis sobivad kasutamiseks nii päeval kui öösel. Neid võib kasutada 24 t ja neil on mõlemale kreemile iseloomulikud omadused.

Seotud lood:

Kuid kui tegu on spetsiaalse päeva- ja öökreemiga, on tähtis teada, et üks ei asenda teist. Päevakreemis on tavapäraselt faktorid, mis kaitsevad ka keskkonna kahjulike mõjude eest. Öökreemid on aga mõeldud naha taastamiseks ja toitmiseks sel ajal, kui me magame.

“Aga kui keegi arvab, et öö­kreem on kuidagi rasvasem ning kasutab seda näiteks talvisel ajal pigem päevakreemina, ei saa ta sellest kindlasti piisavalt kaitset väliskeskkonna kahjulike tegurite vastu võitlemisel,” hoiatab Enel.

Et kreem saaks hästi oma funktsiooni täita, tuleks seda kanda nahale vähemalt 20 minutit enne toast väljumist või enne magamaminekut.

Alustada tuleb naha puhastamisest

Teadagi algab nahahooldus selle puhastamisest. Õige järjekord on ikka: alguses näopuhastustoode vastavalt nahatüübile (kas puhastuspiim, näopesuvahend või pesugeel) ja seejärel naha pH-d taastav näovesi (toonik), soovitatavalt alkoholivaba.

“Näopuhastustoode kantakse otse nahale,” õpetab Enel. “Soovitan mitte koonerdada, nahk peab puhastustootega ikka korralikult kaetud saama. Kui seda nahal ringjate liigutustega hõõruda, saab toimetada naha pinnal, mitte ei hõõru samal ajal nahka üleliia. Kuiva naha puhul tasub näopuhastustoode eemaldada vatipadjakestega, näopesugeeli võib aga maha loputada veega.

Seejärel tuleks vatipadjad niisutada toonikuga ning eemaldada nahalt puhastustoote jäägid ja viimnegi mustus. Pärast toonikuga puhastamist ei tohiks nägu enam veega üle loputada, sest sellega rikume uuesti naha pH-tasakaalu.”

Veel rõhutab Enel, et kuiva ja tundlikku nahka tuleks koorida väga õrnatoimeliste koorijatega, sügistalvisel ajal piisab paarist korrast kuus. Teiste nahatüüpide puhul aga kord nädalas.

“Oluline on meeles pidada, et pärast koorimist on nahk toimeainetele hästi vastuvõtlik,” teab Enel. “Siis on just parim aeg teha kas niisutav või toitev näomask.”

Sügistalvised toitjad näonahale

Sügistalvised kreemid peaksid sisaldama nii nahka kaitsvaid kui ka seda toitvaid komponente, mis hoiavad naha tervena. Talvine kreem võiks suvisega võrreldes olla veidi rasvasem, kuna külm õhk kuivatab ja nahk ei suuda kaitsvat rasu ise piisavalt toota. Eriti puudutab see kuiva nahka.

Enel soovitab külmaga vältida kõrge veesisaldusega kreeme, neist tõuseb pigem kahju kui kasu. Jumestuskreem ühtlustab näonaha tooni ning kaotab väiksemad iluvead, kuid pakub ka lisakaitset.

“Jumestuskreemis on vajalikud kaitsefaktorid ja toode on kreemjas, puuder on üldjuhul ikkagi kuivatav,” selgitab Enel. “Talvine õhk kuivatab nahka aga niigi, seega pole puudri kasutamine eraldi parim valik. Peale selle ei tohikski tavapärast puudrit otse nahale kanda, see läheb ikka jumestuskreemi peale.”

Kehakreem ja dušikreem

Ka kehakreemide valikul tasub arvestada aastaaegadega. “Suvel soojaga on naha rasueritus intensiivsem, siis eelistame üldjuhul emulsioone, mis on oma olemuselt kergemad,” ütleb Enel.

“Sõltuvalt naha tüübist võiks talvel kasutada pigem kreeme. Päevaseks ajaks tasuks valida kreem, mis imendub kiirelt, mitte ei hõõru seda riietesse. Ööseks võib aga kasutada jällegi midagi toitvamat, kui kreemil on pikemalt aega imenduda.”

On olemas isegi spetsiaalsed öised kreemid nii kehale, jalgadele kui kätele, mida saabki kasutada ainult siis, kui puhkame, sest need vajavad imendumiseks pikemat aega. Üldjuhul on need ka toitvamad.

Talvel ei tasuks unustada ka kord nädalas keha koorimist vastava kehakoorijaga.

Uuemal ajal toodetakse dušigeele ja dušikreeme. Viimase nimetus võib segadusse ajada. Tegelikult on mõlemad tooted keha pesemiseks loodud. Dušigeelid on kergema koostisega ning sobilikud suvel kasutamiseks ja rasusema naha puhul.

“Dušikreemid sobivad hästi aga kuiva naha pesemiseks just külma ajal, need on oma koostiselt kreemjad, sisaldavad niisutavaid rasvhappeid ja õlisid, mis hooldavad ning kaitsevad kuiva nahka juba duši alla olles,” soovitab Enel. “Pärast pesemist on nahk justkui kreemitatud.”