NB! Hormoonasendusravi
Arenenud riikide andmed seda ka kinnitavad — kuigi seal on rinnavähki haigestumine kõrgem kui endistes idabloki maades, saadakse seal rinnavähile varem jaole ja seetõttu surrakse ka sellesse haigusesse senisest vähem.
Suurenenud rinnavähi juhtumite arv Lääneriikides on eelkõige seotud elustiiliga, aga ka kasvanud-pikenenud elueaga. Elustiilist mõjutavad rinnavähijuhtude kasvu näiteks sünnituste arv ja hilisemaks nihkunud esmasünnitamine. See omakorda on seotud mitmete naissuguhormoonide “üleküllusega”, sest raseduse ja sünnituse ajal ning järel on aktiivsed paljud teised hormoonid, mis rinnavähi teket takistavad.
Sama lugu on ka näiteks toitumisharjumuste ja vähese liikumisega. Suure hulga magusa tarvitamine (eriti õhtuti), igapäevane alkoholipruukimine, küllastunud rasvade tarbimine viib koos vähese liikumisega ülekaaluni. Veres on seetõttu liiast insuliini, glükoosi, triglütseriide. See omakorda muudab keerukate, hormoone reguleerivate protsesside kaudu aktiivsemaks rinnanäärmete rakkude jagunemise. Ühel hetkel võib jagunemine muutuda kontrollimatuks.
Mehhanism toimib juba ravitud rinnavähipatsientidel — ülekaalulisus, kõrge insuliinitase tõstavad vähi taastekke riski. Liigne rasvkude ise toodab menopausi järel östrogeene, mis (vähi)rakkude jagunemist soodustavad ja samas ka genotoksilist mõju avaldavad.
Hormoonasendusravi tõstab rinnavähi riski seetõttu, et võimaldab kehal olla kauem noor — näiteks tõstab rinnatihedust. Rinnatihedus suureneb kombineeritud HAR preparaatide puhul 40-50% naistest, ainult östrogeeni sisaldavate ravimite puhul vaid mõnel protsendil. Sellel muidu positiivsena näival asjaolul on oma oluline negatiivne pool.
Suurenenud rinnatihedus postmenopausis on iseseisev rinnavähi riskifaktor ja esineb 30% rinnavähipatsientidel. Näiteks naistel, kellel aastaid 45 ja rohkem ja kellel on tihedad rinnad, on rinnavähi risk viis korda suurem kui mittetihedate rindadega eakaaslastel.
Siit tulenebki vajadus hinnata HARi kasutamise otstarbekust igal naisel eraldi, kui tahame tervelt elatud aastaid pikendada. Arvesse tuleb võtta rinnavähiriski normaalses e siis HARta olukorras, elustiili, geneetilisi e perekondlikke-pärilikke soodumusi. HARi määramisele peaks alati eelnema mammograafia, perekondlike riskifaktorite hindamine ja vastav konsultatsioon!
Kui rinnavähi tekke risk on väike ja südamehaiguste või osteoporoosi risk suur, siis tuleb HAR kõne alla. Noorematel naistel suurendab lisaks geneetilistele e perekondlikele eeldustele rinnavähi riski insuliinisarnase kasvufaktori suur hulk veres. Seegi on tihedalt seotud valede toitumisharjumuste ja vähese liikumisega.
Sageli küsivad nooremad naised, miks neid mammograafiasse ei taheta võtta. Põhjus on suhteliselt lihtne. Enne 40.eluaastat on rinnad tavaliselt tihedamad ja mammograafias on väikesed muutused raskesti nähtavad. Noorematel naistel on seetõttu mõttekam teha rindade ultraheliuuring. Vanemaks saades asendub näärmekude enam side- ja rasvkoega ning siis on seda parem uurida mammograafia abil.
Rasestumisvastased pillid
Mida varem hakkab naine rasestumisvastaseid tablette võtma ja mida kauem ta neid tarvitab, seda suurem on hilisem rinnavähi risk. Arvatakse, et viis aastat on beebipillide kasutamise piir.
Vähiliidu meditsiininõuniku TIIU-LIIS TIGASE juttu vahendas ALEKSANDER LAANE
