Need märgid vihjavad, et sul võib olla D-vitamiini puudus

Mida sel juhul teha?
Need märgid vihjavad, et sul võib olla D-vitamiini puudus
Foto: Shutterstock

D-vitamiin pole küll võluvits, mis kohe terveks teeb, aga see on üks olulisemaid vitamiine, mis toetab immuunsust ja aitab ennetada tervet rida haigusi. Mis meile märku annab, et tegemist võib olla D-vitamiini puudusega ja kuidas seda kontrollida?

Vitamiin D puhul räägitakse enamasti D3-vitamiinist, mille parim looduslik allikas on päike. Analüüsid näitavad, et 75% eestimaalastel esineb vitamiin D puudus. Seda paraku nii täiskasvanutel kui ka lastel. Sageli ei oska me halba enesetunnet või sagedast haigestumist viirusinfektsioonidesse vitamiini puudusega seostada. Väsimus, jõuetus, valud siin või seal on nii-öelda üldised hädad, mida tihti muu arvele pannakse. Südameapteegi proviisori Külli Tederi sõnul võib pikaajaline D-vitamiini vaegus kaasa tuua luumurrud, osteoporoosi ja lihaste funktsiooni halvenemise, kuid tõstab oluliselt ka tõsisemate terviseprobleemide (südamehaigused, kõrge vererõhk, diabeet, autoimmuunhaigused) esinemissagedust. Kergemini tekib D-vitamiini vaegus ülekaalulistel, vanemaealistel, kala ja piimatooteid mittetarbivatel inimestel, peamiselt siseruumides viibivatel, krooniliste haigustega inimestel ning tumedanahalistel.

Proviisor Külli Tederi kinnitusel on D-vitamiini madalat taset seostatud erinevate sümptomitega.

  • Kurnatus ja väsimus — Väsimuse põhjuseid võib olla palju, aga need on ka tuntud sümptomiteks D-vitamiini puudusele, mis võib süvenedes viia kroonilise väsimuse, aga ka peavaludeni.
  • Liigese- ja seljavalud — D-vitamiin on ülioluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses, seega ka luude, hammaste arengus. Seetõttu on D-vitamiini normaalne tase väga oluline just lastel. Üldisteks D-vitamiini vaeguse sümptomiteks võivad olla liigese- või alaseljavalud, mida esineb enam just vanemas eas.
  • Lihasvalud, -nõrkus — Sageli on põhjustele keeruline jälile saada, aga erinevad uuringud on näidanud, et on olemas seos lihasvalude või -nõrkuse ja D-vitamiini madala taseme vahel. Seega võib D-vitamiini toidulisand aidata ka lihasvalude vastu.
  • Sage haigestumine — D-vitamiin on organismi immuunsüsteemi töös olulisel kohal. Uuringud on näidanud, et selle vitamiini vaegus võib tõsta haigestumist ülemiste hingamisteede- ja kopsuhaigustesse. Ka võtab haigusest paranemine kauem aega.
  • Depressioon — Uuringud kinnitavad, et depressioon tekib madala D-vitamiini tasemega inimestel sagedamini. Samuti on tõestatud, et D-vitamiini toidulisandina võtmine võib aidata tagada parema tuju.
Seotud lood:

Proviisori sõnul on headeks D-vitamiini allikateks rasvane kala ja kalamaksaõli, samuti maks, munakollane ja vitamiiniga rikastatud piimatooted. Üheks olulisemaks allikaks on aga päikese mõjul nahas toodetav D-vitamiin. Paraku jääb Eestis piisava D-vitamiini taseme kindlustamiseks päikesest siiski väheseks. Seetõttu soovitab ta D-vitamiini toidulisandina lisaks tarbida septembrist kuni aprilli-maini, väikelastel (alla 2-aastastel) ja eakatel aga aastaringselt. Eriti paneb Südameapteegi proviisor D-vitamiini taseme kontrollimise ja toidulisandina tarbimise südamele rasedatele ja imatavatele emadele. D-vitamiin on saadaval mitmel kujul: õlikapslite, närimistablettide, tilkade ja suupihustina.

Kui palju on hea ja kuidas kontrollida?

Mahult Eesti suurimas meditsiinilaboris SYNLAB teostatakse aastas tuhandeid D-vitamiini analüüse ja tulemustest selgub, et vitamiin D tase on optimaalne (75-125 nmol/l) vaid 16%-l testi teinutest. Igal aastal esineb märkimisväärselt neidki, kellel on vitamiin D tase lausa alla 10 ja üksikutel on leitud ka väga kõrge tase. SYNLABi laboriarsti dr Anneli Raave-Sepa kinnitusel on vitamiini soovituslik tase küll >75 nmol/l, kuid samas oleks hea hoida tase aastaringselt 90-100 nmol/l juures, sportlikel inimestel isegi 120-140 nmol/l juures. Preparaadina võetava D-vitamiini annuse saab kindlaks teha veenivere testi abi. Analüüsi saab teha otse laborisse pöördudes. Laboriarsti sõnul ongi praegu õige aeg kontrollida oma vitamiin D taset veres ja tulemuse alusel tarvitada piisavas annuses vitamiinipreparaate. Seda selleks, et talvel tervem olla, leevendada pimeda ajaga kaasnevat väsimust ning suvepuhkuseni hästi vastu pidada.

Dr Anneli Raave-Sepp nimetab siinkohal reeglid, mida tasuks igaühel kõrva taha panna:

  • D-vitamiini taset tuleks aeg ajalt kontrollida rasedatel, sportlastel, taimetoitlastel, ülekaalulistel ning vanemaealistel.
  • D-vitamiini taset peaks erilise tähelepanuga jälgima kasvueas lastel, kuna alus luustiku arengule pannakse just selles eas ja selleks peab organismis olema piisaval tasemel vajalikke vitamiine, kaasa arvatud D-vitamiini.
  • Kui D-vitamiini võetakse toidulisandina, ei ole vaja analüüsi tegemiseks selle võtmist katkestada, vaid jätkata sellega tavapäraselt.
  • Kui analüüsitulemused on alla 75 nmol/l, on soovitav D-vitamiini juurde võtta toidulisandina, küsides nõu labori- või perearstilt.
  • Tavaline profülaktiline 1000 ühiku ehk 25 mikrogrammi suurune annus on näidustatud kõigile tervetele inimestele septembrist maini, kuid head efekti selline kogus vitamiinipuuduse leevendamiseks ei anna. Puuduse likvideerimiseks on sobilik 2000-4000 ühikut päevas.
  • Üle 4000 ühiku suuruse annusega tuleb olla ettevaatlik ja seda tasub võtta lühikest aega tõsise D3-vitamiini puuduse kompenseerimiseks, sest üle manustamisel on tervisele omad tagajärjed. Paari kuu möödudes teha uuesti vereanalüüs ning selle põhjal otsustada, missugune on edasine mõistlik annus.