Vitamiin D puhul räägitakse enamasti D3-vitamiinist, mille parim looduslik allikas on päike. Analüüsid näitavad, et 75% eestimaalastel esineb vitamiin D puudus. Seda paraku nii täiskasvanutel kui ka lastel. Sageli ei oska me halba enesetunnet või sagedast haigestumist viirusinfektsioonidesse vitamiini puudusega seostada. Väsimus, jõuetus, valud siin või seal on nii-öelda üldised hädad, mida tihti muu arvele pannakse. Südameapteegi proviisori Külli Tederi sõnul võib pikaajaline D-vitamiini vaegus kaasa tuua luumurrud, osteoporoosi ja lihaste funktsiooni halvenemise, kuid tõstab oluliselt ka tõsisemate terviseprobleemide (südamehaigused, kõrge vererõhk, diabeet, autoimmuunhaigused) esinemissagedust. Kergemini tekib D-vitamiini vaegus ülekaalulistel, vanemaealistel, kala ja piimatooteid mittetarbivatel inimestel, peamiselt siseruumides viibivatel, krooniliste haigustega inimestel ning tumedanahalistel.

Proviisor Külli Tederi kinnitusel on D-vitamiini madalat taset seostatud erinevate sümptomitega.

  • Kurnatus ja väsimus — Väsimuse põhjuseid võib olla palju, aga need on ka tuntud sümptomiteks D-vitamiini puudusele, mis võib süvenedes viia kroonilise väsimuse, aga ka peavaludeni.
  • Liigese- ja seljavalud — D-vitamiin on ülioluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses, seega ka luude, hammaste arengus. Seetõttu on D-vitamiini normaalne tase väga oluline just lastel. Üldisteks D-vitamiini vaeguse sümptomiteks võivad olla liigese- või alaseljavalud, mida esineb enam just vanemas eas.
  • Lihasvalud, -nõrkus — Sageli on põhjustele keeruline jälile saada, aga erinevad uuringud on näidanud, et on olemas seos lihasvalude või -nõrkuse ja D-vitamiini madala taseme vahel. Seega võib D-vitamiini toidulisand aidata ka lihasvalude vastu.
  • Sage haigestumine — D-vitamiin on organismi immuunsüsteemi töös olulisel kohal. Uuringud on näidanud, et selle vitamiini vaegus võib tõsta haigestumist ülemiste hingamisteede- ja kopsuhaigustesse. Ka võtab haigusest paranemine kauem aega.
  • Depressioon — Uuringud kinnitavad, et depressioon tekib madala D-vitamiini tasemega inimestel sagedamini. Samuti on tõestatud, et D-vitamiini toidulisandina võtmine võib aidata tagada parema tuju.

Proviisori sõnul on headeks D-vitamiini allikateks rasvane kala ja kalamaksaõli, samuti maks, munakollane ja vitamiiniga rikastatud piimatooted. Üheks olulisemaks allikaks on aga päikese mõjul nahas toodetav D-vitamiin. Paraku jääb Eestis piisava D-vitamiini taseme kindlustamiseks päikesest siiski väheseks. Seetõttu soovitab ta D-vitamiini toidulisandina lisaks tarbida septembrist kuni aprilli-maini, väikelastel (alla 2-aastastel) ja eakatel aga aastaringselt. Eriti paneb Südameapteegi proviisor D-vitamiini taseme kontrollimise ja toidulisandina tarbimise südamele rasedatele ja imatavatele emadele. D-vitamiin on saadaval mitmel kujul: õlikapslite, närimistablettide, tilkade ja suupihustina.

Kui palju on hea ja kuidas kontrollida?

Mahult Eesti suurimas meditsiinilaboris SYNLAB teostatakse aastas tuhandeid D-vitamiini analüüse ja tulemustest selgub, et vitamiin D tase on optimaalne (75-125 nmol/l) vaid 16%-l testi teinutest. Igal aastal esineb märkimisväärselt neidki, kellel on vitamiin D tase lausa alla 10 ja üksikutel on leitud ka väga kõrge tase. SYNLABi laboriarsti dr Anneli Raave-Sepa kinnitusel on vitamiini soovituslik tase küll >75 nmol/l, kuid samas oleks hea hoida tase aastaringselt 90-100 nmol/l juures, sportlikel inimestel isegi 120-140 nmol/l juures. Preparaadina võetava D-vitamiini annuse saab kindlaks teha veenivere testi abi. Analüüsi saab teha otse laborisse pöördudes. Laboriarsti sõnul ongi praegu õige aeg kontrollida oma vitamiin D taset veres ja tulemuse alusel tarvitada piisavas annuses vitamiinipreparaate. Seda selleks, et talvel tervem olla, leevendada pimeda ajaga kaasnevat väsimust ning suvepuhkuseni hästi vastu pidada.

Dr Anneli Raave-Sepp nimetab siinkohal reeglid, mida tasuks igaühel kõrva taha panna:

  • D-vitamiini taset tuleks aeg ajalt kontrollida rasedatel, sportlastel, taimetoitlastel, ülekaalulistel ning vanemaealistel.
  • D-vitamiini taset peaks erilise tähelepanuga jälgima kasvueas lastel, kuna alus luustiku arengule pannakse just selles eas ja selleks peab organismis olema piisaval tasemel vajalikke vitamiine, kaasa arvatud D-vitamiini.
  • Kui D-vitamiini võetakse toidulisandina, ei ole vaja analüüsi tegemiseks selle võtmist katkestada, vaid jätkata sellega tavapäraselt.
  • Kui analüüsitulemused on alla 75 nmol/l, on soovitav D-vitamiini juurde võtta toidulisandina, küsides nõu labori- või perearstilt.
  • Tavaline profülaktiline 1000 ühiku ehk 25 mikrogrammi suurune annus on näidustatud kõigile tervetele inimestele septembrist maini, kuid head efekti selline kogus vitamiinipuuduse leevendamiseks ei anna. Puuduse likvideerimiseks on sobilik 2000-4000 ühikut päevas.
  • Üle 4000 ühiku suuruse annusega tuleb olla ettevaatlik ja seda tasub võtta lühikest aega tõsise D3-vitamiini puuduse kompenseerimiseks, sest üle manustamisel on tervisele omad tagajärjed. Paari kuu möödudes teha uuesti vereanalüüs ning selle põhjal otsustada, missugune on edasine mõistlik annus.