Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Seda esineb enim naistel vanuses 50−70 eluaastat. Rinnavähki on võimalik avastada enne kui kasvaja on tekitanud vaevusi ja organismis levima hakanud.

Siin on vastused korduma kippuvatele küsimustele seoses rinnavähi sõeluuringuga:

1. Mis vanuses naine peaks rinnavähi sõeluuringul käima?

50–69-aastaseid ravikindlustatud naisi oodatakse sõeluuringule iga kahe aasta järel, selleks ei pea kaebusi olema. 2020. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970.

2. Kas uuring on tasuline?

Uuring on tasuta kõikidele ravikindlustatud naistele, kelle sünniaasta on sel aastal välja kuulutatud. Rinnauuring on tasuta ka naistele, kes on sõeluuringu sihtrühmast nooremad või vanemad, kuid kel esineb kaebusi. Sellisel juhul peab naine pöörduma pere- või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel saatekirja alusel uuringule. Muul põhjusel ilma saatekirjata kehtib uuringule raviasutuse hinnakiri.

3. Kas sõeluuringul osalemiseks on vajalik kutse ja saatekiri?

Paljud naised jätavad sõeluuringule minemata, kuna ei ole saanud kutset. Uuringule tulles ei ole kutse või saatekirja olemasolu vajalik. Kui näed oma sünniaastat uuringule kutsutavate hulgas, siis helistada endale sobivasse tervishoiuasutusse.

Iga naine saab aga oma digitaalne sõeluuringu kutse ehk saatekirjaga tutvuda patsiendiportaalis www.digilugu.ee (Terviseandmed →Saatekirjad).

Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on rinnakabinetid, kuhu saab pöörduda ka ilma saatekirjata.

4. Kuidas rinnavähi sõeluuringut tehakse?

Sõeluuringu käigus kasutatakse rinnanäärme radioloogilist uuringut ehk mammograafiat. Mammograafia on väikese kiirgusdoosiga, mis on tervisele ohutu. Kummastki rinnast tehakse kaks erisuunalist pilti, mis võib põhjustada ebamugavustunnet, kuid mitte valu.

5. Kui kaua võtab uuring aega ja millal saab tulemused?

Uuring võtab koos dokumentide vormistamisega aega umbes 15 minutit. Olenevalt raviasutusest saab tulemused teada umbes kahe nädala jooksul. Raviasutus ise teavitab naist tulemustest (e-posti või kirja teel, nii nagu sõeluuringus osaleja soovib).

6. Kui mul on ei ole rindadega seotud kaebusi, kas ma pean sõeluuringul osalema?

Jah, vanuses 50–69 on oluline käia uuringul regulaarselt iga kahe aasta järel. Rinnavähki on võimalik avastada enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud. Rinnavähi varajane avastamine on ülioluline, kuna võimaldab alustada ravi õigeaegselt.

7. Millised tervishoiuasutused viivad läbi rinnavähi sõeluuringuid?

Sõeluuringut saab teha raviasutustes, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Narvas ja Haapsalus. Kontaktid leiad siit.

8. Kas uuringut saab teha ka väljaspool suuremaid linnu?

Lisaks haiglatele saab uuringut teha ka mööda Eestit sõitvates mammograafiabussides, mis liigub kindla graafiku alusel. 2020. aastal on buss veel Võrus, Jõgeval, Põlvas, Kärdlas, Viljandis, Rakveres, Paides, Valgas ja Elvas. Täpseid kuupäevad leiab siit.

9. Kust saab lisainfot rinnavähi sõeluuringu kohta?

Lisainfot saab lehelt: www.soeluuring.ee

Eestis oodatakse rinnavähi sõeluuringule 50–69-aastaseid ravikindlustatud naisi iga kahe aasta järel. Tänavu on oodatud sõeluuringule ravikindlustatud naised, kes on sündinud aastatel 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970.

Ida-Tallinna Keskhaigla Naistenõuandla rinna tervise kabineti naistearst Gabor Szirko toob välja, et meditsiinis on väga oluline ennetav töö ehk oma tervise kontrollimine ja sõeluuringutel osalemine just siis, kui inimene tunneb ennast hästi ning mingeid kaebusi ei esine. „Nii on meil võimalik avastada haigused väga varases staadiumis ning neid ka väga edukalt ravida,” lisas Szirko. „Iga naine on oma rindade hoidja ja ainult tema ise saab rindade tervisele tähelepanu pöörata,“ kutsus Szirko naisi sõeluuringus osalema.