Loomulikult tabab insult vanemaid inimesi rohkem, kuid ei saa kahjuks öelda, et mingi iga oleks n-ö täielikult riskivaba. Insuldi võib saada nii imik kui vanur. Alates 35. eluaastast toimub aga haigestumise hüppeline kasv.

Millised faktorid mängivad insuldi juures suurt rolli?

Kõige tavalisemad riskifaktorid on vähene füüsiline aktiivsus, ülekaal, suitsetamine, piiridest väljas kolesterooli väärtus ja kõrge vererõhk. Kui neid kontrolli alla hoida, on tegelikult 90 protsenti insultidest välditavad.

Muide, Aasia riikides on tekkinud “uus trend”: nimelt on avastatud, et suur protsent insultidest on põhjustatud õhureostusest. Siiski pole see Eestis nii aktuaalne teema. Seega on kõige olulisem roll meil endal ja meie tervislikul käitumisel.

Ka kõrge soolasisaldus toidus võib põhjustada potentsiaalselt kõrget vererõhku. Seega peab olema insuldi vältimiseks inimese endapoolne panus väga kõrge.

Millised on insuldi peamised tunnused?

Üheks peamiseks märgiks on see, et haige üks näopool hoiab alla. Samuti muutub käsi tuimaks ja nõrgaks. Ning kolmandaks peamiseks märgiks on see, et inimene ei suuda enam normaalselt rääkida. Tema kõne muutub puterdavaks või ta hakkab imelikke sõnu moodustama, millel pole tähendust. Või siis ta ei saa aru kõigest, millest talle räägitakse.

Võib tekkida ka nägemisvälja muutus — sellisel juhul tõmmatakse kui kardin vaatevälja ette. Või tekivad tasakaaluhäired.

Mida teha, kui kedagi on tabanud insult?

Ainus ja õige tegu on helistada numbrile 112. Kindlasti ei tohi mõelda, et lähen ise. See pole kunagi nii efektiivne. Meil on välja töötatud insultide tegevusskeem. Kui kiirabi saab värske patsiendi, siis teavitatakse sellest haiglasse, seal otsitakse välja inimese vanad haiguslood ja võetakse ühendust sugulastega. Kui patsient üritab ise haiglasse tulla, kaotab ta vajalikku aega.

Mida kujutab endast miniinsult?

Miniinsult on väga tingimuslik termin — kuid see on insult, mis ei põhjusta suurt funktsionaalset puuet. Inimene on suuteline pärast seda jätkama oma igapäevaelu. Tal võib jääda mõni sümptom, näiteks ta puterdab või käsi jääb tuimaks, kuid tal pole invaliidistuvaid tunnuseid. Tõsti, ta peab korrigeerima enda elustiili ja vähendama riskifaktoreid, ka tarvitama ravimeid, kuid ta elu pole nii mõjutatud kui halvatuse korral.

Kas insult on võimalik elada üle nii, et inimene seda ise ei märkagi?

On olemas nn vaikne insult, mis tuleb välja siis, kui tehakse täpne magnetuuring. Sellisel juhul on see nii väikeste sümptomitega, et inimene ise ei tunnegi neid või ei pea neid millekski.

Kui inimene ei jõua õigel ajal haiglasse, millised võivad olla tagajärjed?

Paratamatult lõppevad kolmandik insultidest surmaga, kolmandik puudega ja viimane osa suudab enda endise elu juurde naasta pea komplikatsioonideta. Noorte puhul on paranemine loomulikult soodsam.