Nina on kinni ja nahk sügeleb? Põhjus võib olla lihtne ja loogiline

Kümned tuhanded Eesti inimesed elavad ja töötavad liigkuivas ruumis. See põhjustab tervet rida vaevuseid, mida ei osata tavaliselt probleemi tegeliku allikaga seostada. Ninakinnisus, pitsitav ja sügelev nahk ning ninaverejooks on tavalised kuiva õhu tekitatud sümptomid. Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Rille Volf selgitab, milline õhk vajab niisutamist ja kuidas seda õigesti teha.

Liigne õhukuivus puudutab paljusid elu- ja tööruume, aga ennekõike on probleemsed vanemat tüüpi keskküttega kortermajad, mis on soojustatud ja vahetatud akendega, kuid kus puudub tänapäevane ventilatsioon. Nende kõrval puudutab mure ka kontorihooneid ja eramuid, kus pole tagatud head õhuvahetust. Uutes sundventilatsiooniga majades esineb õhukuivust harvem. Lisaks keskküttele kuivatavad õhku ka näiteks soojapuhurid ja elektriradiaatorid.

Nii nagu liigniiske õhk, aitab ka liigkuiv õhk nakkustel õhus kauem püsida. Lisaks hakkavad kuivama limaskestad ja nahk, eriti halvasti tunnevad ennast sellistes ruumides allergikud. Kuiv õhk teeb liiga ka lemmikloomadele ja toataimedele. Näiteks lähevad taimede lehtede otsad pruuniks ja kuivaks ning osad neist viskavad sootuks lehed maha. Eriti ebamugav on nendel lilledel, mis kasvavad aknalaual, mille all on omakorda keskkütteradiaator. Ka vähesest õhuniiskusest tekkiv lendlev tolm teeb nii inimeste, loomade kui taimede elu kibedamaks.

Kuidas mõõta?

Liigsest õhukuivusest annab esmalt märku enesetunne. Kui näonahk jääb justkui kaks numbrit väiksemaks, nina on kinni ja hommikul ei tunne ennast väljapuhanuna, on suure tõenäosusega põhjus õhukuivuses. Samas saab õhuniiskust lihtsalt mõõta hügromeetriga, mida müüakse eraldi väikeste seadmetena, aga leidub ka termomeetreid, millel on hügromeetri funktsioon. Optimaalne õhu niiskustase on 40-60 protsenti ja probleemiks on numbrid, mis jäävad sellest vahemikust märgatavalt väljapoole. Ka liigniiske õhk on ebatervislik ja sellele viitab näiteks kondensaat aknaklaasidel, tuppa tikkuv hallitus ja niiskuselõhn. Niiskusest põhjustatud hallitusseened võivad omakorda põhjustada astmat ja nahalööbeid. Liigniiskuse vastu on olemas müügil niiskusekogujad, aga Eestis on talvel probleemiks pigem õhu kuivus, mistõttu lähevad kaubaks rohkem õhuniisutajad.

Internetist leiab ka nippe, kuidas ilma vastava seadmeta õhu niiskustaset mõõta, aga tulemused võivad olla ebatäpsed. Küll annavad õhukuivusest märku näiteks toas lendlev tolm, pragunev puitpõrand, pruunide lehtedega toataimed ja isegi häälest ära läinud muusikariistad.

Mis niisutab õhku kõige tõhusamalt?

Nõukogude ajal lahendati õhukuivuse probleemi kortermajades tavaliselt nii, et radiaatorile asetati märg käterätik. Kindlasti kasutatakse seda meetodit mõnevõrra ka praegu, aga ühelt poolt annab see lühiajalise ja ebastabiilse leevenduse ning teisalt ei tohi paljudele tänapäevastele radiaatoritele märgasid esemeid kuivama panna.

Stabiilsema niisutuse tagavad õhuniisutajad, aga neid on väga erinevaid ja erinevas hinnaklassis. Targemad neist mõõdavad ise õhuniiskust ja doseerivad niiskust vastavalt vajadusele.

Õhuniisutajat ostes peaks lähtuma nii ruumi suurusest kui ootustest. Niisutajatel on erinev jõudlus ja mõni suudab rahuldada suure kontori õhuniiskuse vajadust, teine võib jääda hätta ka väikeses eluruumis. Uurida tuleks ka mürataseme kohta, sest lärmakad aparaadid ei sobi magamistuppa ega kontorisse, kus need segavad töötegemist. Õhuniisutajate seas leidub ka mitu ühes seadmeid, näiteks osad õhuniisutajad puhastavad õhku ka allergeenidest, bakteritest ja viirustest. Viimased on soovitatavad allergikutele ja väikelastega peredele, aga neist on abi ka avatud kontorites. Mõistagi on sellised seadmed teistest kallimad.

Loe edasi portaalist Kodus.ee