Nõuandeid ja nippe talviseks naha- ja juustehoolduseks


saialill
---

Talvel on meie suurimad vaenlased järsud temperatuurikõikumised, pakane, tuul, jäiselt piitsutav lumi, pidev päikesevaegus ning siseruumide kuiv õhk — kõik see peegeldub nahal, mis muutub kuivaks, elutuks ning kestendavaks.

Seega, tõhusaim enesekaitsevahend on hoida end lihtsalt soojas — mugavad, naturaalsetest materjalidest rõivad aitavad vältida nahka külmaga kokku puutumast. Punased ja karedad käed ei kimbuta, kui soojad kindad alati varuks on.

Samuti on kogu organismi seisukohast väga oluline hoida soojas jalad, kandes täisnahast paksu tallaga talvesaapaid ning mõnusaid villaseid sokke. Kui vähegi võimalik, tuleks higistamise vältimiseks siseruumides vahetada jalatsid.

Kiire elutempo kiuste võiks püüda leevendada temperatuuride järske üleminekuid, minnes külma kätte järk-järgult, et nahk jõuaks harjuda. Aitab, kui seisatada näiteks paar minutit jahedas trepikojas või asetada välisuksel hetkeks näole soojad käed.

Ka siseruumide kütmiskuiva õhku võib õhuniisutaja või radiaatorile asetatud märgade linadega niiskemaks muuta, ahiküttega kodude elanikud on sellest murest õnneks priid.

Niisutamisest ei pääse

Talvel vajab nahk lisaks külmakaitsele ka erihoolt, nii võiks kodus olla paar toitvat ning niisutavat kreemi. Spetsialistid on läbi aegade andnud talvekreemi valikuks mitmesuguseid soovitusi (kreem tohib/ei tohi sisaldada vett). Tänapäevaste kreemide koostis lubab siiski kasutada ka tugevalt niisutavat kreemi, kuid see võiks sisaldada tavapärasest rohkem rasvarikkaid komponente, mis moodustavad nahale kaitsekihi. Eriti tõhusad on spetsiaalsed talvekreemid, eelkõige nendele, kes peavad pikemalt väljas viibima.

Seotud lood:

Lettidel lokkava rikkaliku kreemivaliku tõttu on täpsemaid nõuandeid paraku võimatu anda. Kreemi ostma minnes küsige kindlasti nõu müüjalt või apteekrilt, kes iga konkreetse kreemi omadustega täpselt kursis on.

Hea kreem ei pruugi ilmtingimata kallis olla, loo autori lemmikud on apteegis müüdavad beebikreemid — need on mõnusalt rasvased, ei tekita allergiat ja kaitsevad nahka imehästi!

NB! Igasuguse talvise kreemitamise kuldreegel on: enne välja minekut kreemitage ennast vähemalt pool tundi varem, siis jõuab kreem korralikult imenduda. Vastasel juhul võib nägu kreemikihi all higistama hakata ja siis külmuda.

Kreemitada võiks iga päev ka kaela ja dekolteepiirkonda, mis muidu sallide-kaeluste pidevas embuses kevadeks närtsima kipub.

Talvekorterisse võiksid jääda kerged veerikkad suvekreemid ning silmageelid, sest need sisaldavad ohtralt vett, mis rakus külmudes võib kasu asemel kurja teha. Spetsiaalsed kaitsvad talvised silmakreemid on aga väga tõhusad ja väärivad avastamist.

Keha igapäevane puhastamine-pesemine erinegu samuti suvisest — naha niiskustasakaalu hoidmiseks on soovitatav loobuda sagedasest kuuma veega pesemisest, sest see hävitab naha pinnal olevat kaitsvat rasukihti.

Ka hommikune näopesuvesi olgu pigem jahe. Kui võimalik, võiks veega pesemise asemel näonahka puhastada hoopis õrnatoimelise puhastuspiima ning alkoholita toonikuga.

Lisaks näonahale, mis enim kannatada saab, vajab hellitamist ka riiete vangis piinlev keha — pärast igat pesemist võiks teda toita ning niisutada kehakreemi või -õliga.

Omatehtud mask

Kord paari nädala tagant võiks end ka õrnalt koorida ning ning seejärel mõnusa maskiga turgutada — käepärane ning soodne on kodusel teel valmistada niisutav nahamajonees. Selleks tuleb segada kokku võrdsetes osades vett, munakollast ja oliiviõli, kanda nahale ning jätta peale umbes kümneks minutiks, seejärel loputada jaheda veega maha. Samamoodi toimib ka värske majonees.

Samuti vajavad talvel topelthoolt käed, neid võiks kreemitada rikkalikult nii hommikul kui õhtul — kätekreemide valik on lai ja nad on taskukohased, eriti hästi sobivad kõik aaloed ja kummelit sisaldavad kätekreemid.

Talvehaprad huuled

Huulte kestendamine ja pragunemine on küllap tuttav igaühele, sest huuled on eriti külmaõrnad. Üht-teist annab olukorra leevendamiseks korda saata — kõigepealt loobuda harjumusest külmaga huuli limpsida. On väga palju huulemäärdeid ja -salve, mida võib kasutada nii eraldi kui huulepulga all.

Kõige tõhusamad on kindlasti spetsiaalsed talvised huulepalsamid, kuid imesid saadab korda ka vana tuttav saialillesalv. Olgu tema valmistamine siin veel kord ära toodud:

1 peotäis õisi segada 200 g searasvaga, keeta mõni minut, jätta mõneks tunniks seisma ja uuesti kuumaks ajada ning läbi marli pressida. Hoida jahedas kohas väikestes klaaspurkides.*

Saialillesalv on asendamatu ka karedate käte ning pragunema kippuva naha turgutamisel.

Külma suudlused löövad sageli huultel piinava ohatise õitsele — seepärast on ettenägelik varuda koju Zoviraxi salvi, mida müüakse apteegis ilma retseptita.

Mütsiga? Mütsita?

Pakane ei anna armu ka juustele, mis muutuvad äärmiselt pretensioonikaks — kuivaks, raskesti hooldatavaks ning elektriliseks. Ja kuigi tundub, et mütsi all hauduvad juuksed tavapärasest kiiremini rasuseks ning vanuvad liialt, on müts talvel siiski parim juuste ning peanaha kaitsja.

Niipea kui kraadiklaas näitab alla 5 külmapügala, on mütsi kandmine lausa kohustuslik — vastasel juhul riskite lisaks kõrva- ja ajukelmepõletikule ka võimalusega rikkuda igaveseks oma näonahk ning kohev parukas. Et juuksed mütsi all liialt ei vanuks, võiks müts olla kerge ning õhku läbi laskev.

Kui pakane on näpistanud

Kõige kergemini saavad külmakahjustusi näo esileulatuvad osad — lõug, põsesarnad ja ninaots ning käed. Külma saanud nahapinda tuleks ettevaatlikult soojendada.

Väiksemate kahjustuste korral masseerida kergelt näpistades, kui aga nahale on ilmunud valged külmalaigud, tuleks kõigepealt hõõruda nahka hoolikalt läbi puhta pehme salvrätiku kuni vereringe taastumiseni, seejärel tuleks ülessoojenenud nahale rasvast kreemi või taimeõli kanda.

Külmunud nahka ei tohi turgutada lumega, jääkristallid võivad šokis kudesid veelgi rohkem vigastada. Kui aga on tekkinud juba villid ning sügavamad kahjustused, siis kiiresti arsti juurde!

Lõpetuseks võib lisada, et talvine aeg polegi nii kehavaenulik, kui järgida neid lihtsaid soovitusi. Hingerõõmu toitmiseks leidugu vahel paar õdusat hetke, mil kuuma teetassi juures sooja suve meenutada ning uuest kevadest unistada. Kaunist talve!

* Allikas: Kaljo Mandre “Saialillesuvi”, Maalehe Raamat