Õigete vahepaladega terveks ja saledaks!

Kas koged sügis-, kevad-, talve- või muid väsimuse liike? Kas haigestud igal talvel külmetus- ja viirushaigustesse? Kas sul esinevad peavalud, unehäired, jõuetus? Muretsed kehakaalu pärast? Oled kergesti ärrituv?

Halva enesetundega seotud hädade korral pöördume abi saamiseks sageli arsti, medikamentide või preparaatide, see tähendab vitamiinide ja toidulisandite poole, otsides probleemidele kiireid lahendusi. Tihti tundub, et sellest ongi abi kuid see võib olla ka platseebo efekti tulem. Valu kaob, tervis paraneb, närvid rahunevad. Preparaatidest saadav abi on pigem ajutine lahendus, mis ei asenda täisväärtuslikku toitumist. Kuid, kas pidev või tihti esinev halb enesetunne ja kehv tervis on ikka normaalsed? Kas meil endil on võimalik midagi oma toitumisharjumustes muuta selleks, et elada tervislikumalt ning tunda end paremini?

Kehv enesetunne, muutlik tervis ning pinges närvid ei ole vastuvõetavad. Kindlasti teate inimesi, kes tunnevad ennast suurema osa ajast hästi ning on väga harva haiged. Nemad ongi tõestuseks, et on võimalik elada reipalt ja olla produktiivne. Need inimesed teevad midagi teistmoodi kui Sina.

Toitumine

Inimese organism vajab toimimiseks väga palju erinevaid toitaineid, mida on üle 40 ning me ei saa neid üheülbalisest toitumisest. Selleks, et võimalikult palju toitaineid oleks kaetud terve päeva jooksul tuleb süüa terve päeva jooksul, mitu korda ja võimalikult mitmekesiselt. Inimese ainevahetus on väga keeruline ning selle kirjeldamiseks muutuks see artikkel keerukaks teadustööks seega räägime üldisemalt toitumise rollist inimese tervise ja enesetunde parandamises.

Hommikusöök

„Hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord.“ — seda lauset on vast igaüks kuulnud.
Levib laialt tuntud eksiarvamus, et on inimtüübid, kes ei söö hommikuti. Põhjuseid on palju: kõht ei ole hommikul tühi, peale söömist on paha olla, hommikusöök teeb uimaseks, ei jõua hommikul süüa. Kui sa pole „hommikusöögi inimene“, siis tundsid siin kindlasti enda põhjuse ära.
Reaalsus on see, et sellist inimtüüpi pole olemas. Jättes kõrvale müstilised Leedu liivasööjad, Eesti haldjainimesed, kes peale vee muud eluks ei vaja ning ülejäänud ekstreemsused, oleme me kõik inimesed, kellel on ainevahetus ning pidev vajadus õigetes kogustes õigete toitainete järgi.

Virgumine ja hea enesetunde saavutamine

Hommikusöögi eesmärk on anda kehale ning meie juhtorganile, ajule ja närvisüsteemile, toitaineid, et saaksime olla tegusad kuni lõunasöögini. Loomulikult ei sure me ära, kui hommikusöök vahele jääb, sest meie keha salvestab ja hoiab endas päris suuri varusid. Näiteks kõrbesse eksinud inimene peab umbes 3 kuni 5 päeva vastu ilma midagi söömata-joomata. Kehas olevad varud, mille kallale ainevahetus söömata olekus läheb, on mõeldud organismi normaalse toimimise tagamiseks. Kui me hommikusöögi vahele jätame, häirime enda keha loomulikku toimimist. Ühel hetkel avastame, et kolleeg või boss käib närvidele, kõht valutab, me ei sa hakkama mõne lihtsana näiva ülesandega ning see tekitab frustratsiooni, peas tekib pinge, mis moondub vaikselt valuks. Kõik see halvab meie töövõimet ning väsitab kogu keha.

Snäkid

Tegelikult tuleks lisaks hommiku-, lõuna- ja õhtusöögile süüa ka toidukordade vahel. Snäkkimine väldib korraga ülesöömist. Kusjuures ülesöömine ja just „raskete“ toitudega nagu rasvaste ja väga valgurikaste toiduainetega muudab inimese uimaseks ja olemise raskeks. Keha suunab vereringes rohkem verd makku, et seedida ning see jätabki aju ja ülejäänud kehaosad erksaks olekuks vajalikust hulgast hapnikurikkast elumahlast ilma.

Snäkkideks on soovitatav tarbida võimalikult tervislikke tooteid. See on toidukord, mille harjumus võib saada meie tervisele ja näiteks kehakaalule saatuslikuks. Pahatihti on selleks toiduks friteerimisel valminud maiuspalad nagu kartulikrõpsud ja kaetud pähklid või nisujahurikkaid kiirtoidud nagu hotdogid või hamburgerid. Need on maitsvad kuid ainevahetusele keerulised toidud. Üldiselt on snäkkides väga palju süsivesikuid ja proportsioonitult vähe vitamiine ja mineraalaineid. Friteeritud tooted on kantserogeensed ning valgest jahust teraviljatooted on pahatihti kiudainevaesed ja seedimist kurnavad.
Mis toiduaine on lisaks toitainerikkusele ka maitsev ning annab sööjale võimaluse vahelduseks?

Lahendus — pähklid

Neid maitsvaid ja toitainerikkaid taimeseemneid on Eesti poodides müügil ca 10 sorti. Maitsed varieeruvad kuid kasulikud on nad kõik. Pähklid sisaldavad palju valku, kiudaineid, vitamiine, mineraale ning kasulikke rasvu, ehk rasvu, mida pole töödeldud. Seega saad pähklitega hoida enda einetevahelise ampsu mitmekesise, tervisliku ja maitsvana. Kui hoiad enda toitumise mitmekesise ja tervislikuna, oled energilisem, tervem ning õnnelikum inimene.

Kuid ka pähklitega tuleb piiri pidada. Soovitatav on päevas mitte süüa üle 100g. Nosides igapäevaselt mõistlikus koguses pähkleid, tunnetad juba nädala-paari jooksul muutust enesetundes. Ülekaalulisuse puhul võid näha snäkkimisharjumuse muutusest tulenevat kaalulangust juba paari kuu jooksul.

Kui sulle on hommikusöök vastumeelne, proovi enda keha hommikul ja enne lõunat laadida pähklite krõbistamisega. Usu mind, see aitab ja kohe kindlasti ei tõsta kehakaalu, kui järgid eelmainitud 100g reeglit.

Soovitused

Siin on mõned soovitused, milliste pähklitega võiksid lähiajal tutvust teha: