Tervishoiuteenuste osutamisel kehtib põhimõte, et isiku kehalisse puutumatusse ei saa sekkuda ilma tema teadva nõusolekuta. Nõusolek on kehtiv ainult siis, kui patsienti on eelnevalt informeeritud kõigest olulisest tema tervise ja pakutava ravi kohta. Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse kehtestab võlaõigusseaduse § 766:

(1) Tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(3) Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta. Tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel peab nõusolek või selle tagasivõtmise avaldus olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Iga inimene peab teadma, millele ta alla kirjutab — ta peab saama teha sisulisi valikuid. Kui nõusolek tähendab pelgalt allkirja, siis ei saa rääkida tegelikust ja teadvast nõusolekust ning selline allkiri on õigustühine. Ravikindlustusseadus sätestab ka teisese arvamuse saamise võimaluse, mis aitab patsiendil raskete juhtumite puhul valikuid teha. Kui patsiendile pole informatsiooni antud, siis ei saa ta sisuliselt millegi vahel valida ning teadva nõusoleku põhimõte ei saa realiseeruda. Soovitame kõigil tervishoiuteenuse osutajatel siiski patsiente nõuetekohaselt teavitada, patsientidel aga etteantud nõusolekupaberitele enne arstiga kohtumist mitte alla kirjutada, nõuda vajalikku infot ning teha ise teadev otsus oma keha kohta.

Hollandis tehtud uurimused näitavad, et patsientide igakülgne informeerimine on vähendanud invasiivsete ravimeetodite kasutamist. Leiti, et varem, kui patsiendid ei olnud nii hästi informeeritud, otsustasid arstid rohkem invasiivsete ning ulatuslikumate ravimeetodite kasuks. Informeeritud patsiendid seevastu lähevad tihti riskile ning püüavad enne ära kasutada muud alternatiivid — sageli ei ole invasiivseid meetodeid hiljem vajagi.

PILLE ILVES,
Eesti Patsientide Esindusühing