Ole kursis! Need on NELI peamist suvise allergia põhjustajat


Ole kursis! Need on NELI peamist suvise allergia põhjustajat
Foto: Shutterstock

Suvel löövad õitsele kõrrelised ja välja ilmuvad hooajalised putukad, mis võivad vallandada nii mõnelegi tüütu või suisa ohtliku allergia. Millised on põhilised suvised allergeenid ja kuidas haigusnähte ära tunda, selgitab SYNLABi laborispetsialist Kaidi Hunt.

Allergia on teisisõnu organismi suurem tundlikkus tavalise ohutu aine suhtes. Laborispetsialist Kaidi Hundi sõnul hakkab allergilise inimese organism süütu aine, näiteks õietolmu vastu tootma IgE-tüüpi antikehi, mille tõttu keha reageerib ebatavaliselt. See väljendub erinevate ägedate haigusnähtudena.

Allergiad võivad elu jooksul tekkida, taanduda või süveneda. Need võivad avalduda igaühel erinevalt: nina, suu, kurgu ja silmade sügelemisena; tilkuva või kinnise nina; aevastamise, põskkoobaste turse; nahalööbe ja ka üleüldise haiglase enesetundena.“Nii võib juhtuda, et kui oma allergiat kindlaks ei tehta, ravitakse ninakinnisust või vesist nina erinevate ninaspreidega, kuigi allergiaga toimetulek vajab teistsugust ravi ja kontrolli all hoidmist. Rääkimata sümptomite käes kannatamisest,” ütleb Hunt.

Suvisel perioodil on spetsialisti sõnul peamised allergiate vallandajad õitsevad kõrrelised ja umbrohi. Lisaks lemmiklooma sülg, higi ja kõõm, kodutolmu väljaheide ning mesilaste ja herilaste mürk.

Õietolm

Meie kliimavööndis esineb inimestel sageli heintaimede allergiat, mis saab hoo sisse juunis ja juulis. Kõige tavalisem heintaimede esindaja on timut. Kuna heintaimede liigid on sarnased ja õitsemise aeg sama, siis avalduvad allergikutel sümptomid ka teiste kõrrelistega kokku puutumisel. Spetsialisti sõnul kannatab 30% heinaallergikutest ka puu- ja köögiviljade ristallergia all, kuid timuti õietolmu allergia puhul on eriti suur ristreaktiivsus teraviljadega nagu nisu, oder, rukis, kaer.

Seotud lood:

Teine oluline suvise allergia tekitaja on umbrohi puju ja tema sugulased korvõielised võilill, saialill, karikakar, kummel, päevalill. Puju õitseb juuli lõpust septembri alguseni. Puju õietolmu allergikutel ei ole soovitatav punuda lillepärgi ega korjata koju põllulilli.

“Eesti Allergialiidu kodulehel on võimalik jälgida õietolmu koguseid õhus,” räägib spetsialist ja soovitab allergilise reaktsiooni vähendamiseks vältida põlluservi ja metsaaluseid, alustada antihistamiinravi umbes kaks nädalat enne õietolmu hooaja algust, kanda (päikese)prille ning katta looduses viibides suu ja nina.

Kassid ja koerad

Kassi kõõm, sülg ja higi on üks tugevamaid sissehingatavaid allergeene. Allergiat põhjustab ka koera kõõm, kuid seda oluliselt vähem kui kassi oma. Spetsialist soovitab sümptomite ilmnemisel teha kassi ja/või koera allergia kahtlusel IgE-test vereseerumist. “Kassi ja koera allergeene on eluruumist väga raske eemaldada, sest need osakesed püsivad kaua õhus. Pärast looma lahkumist püsib allergeen ruumis veel mitmeid kuid, näiteks seinaliistude all. Lisaks satuvad need kassipidajate riietega ühiskondlikku ruumi,” selgitab Hunt.

Kodutolm

Suvel põhjustavad allergilisi reaktsioone ka tolmulestad. Kuigi vaevuseid võivad nad põhjustada aasta ringi, siis suvisel perioodil esineb allergianähte tavaliselt rohkem, sest tolmulestad armastavad niisket ja sooja keskkonda. Tolmulestad elutsevad peamiselt suletekkides, -patjades, madratsites, pehmes tekstiilmööblis (sh ühistranspordi sõidukite istmed), lambanahkades ja villastes riietes. Allergeeniks on nende väga väiksed väljaheited, mis pääsevad organismi läbi hingamisteede limaskesta.

Tolmuallergianähud on valdavalt öösel ja varahommikul, aga ka koristades. 80 protsenti astmaatikutest on tolmulesta suhtes allergilised. Et tolmulesta allergeenidest vabaneda, tuleb regulaarselt pesu pesta ning tolmuimejal peab olema HEPA filter.

Kiletiivalised

Sissehingatavatest allergiatest tõsisem probleem võib olla inimesele ülitundlikkus herilase ja/või mesilase mürgi suhtes. Putukaallergia võib ilmneda igas eas ning selle risk suureneb iga järgmise nõelamisega. Seda võib kahtlustada kui eelmiste nõelamiste puhul on esinenud tavalisest reaktsioonist mürgile (punetus, mõõdukas paistetus ja sügelus) märksa raskemaid nähtusid nagu paistetus >10 cm, mis kestab kauem kui 24 tundi, iiveldustunne, hingamisraskused ja minestamine. Herilase ja mesilase mürgi allergia riski tõstab ka korduv nõelatasaamine lühikese aja jooksul.

Kui tolmu- ja toiduallergia sümptomid on enamusel allergikutest siiski kerged või vähemalt mitte eluohtlikud, siis reaktsioon mesilase ja herilase mürkide vastu võib minutite jooksul kujuneda väga raskeks seisundiks, mida nimetatakse anafülaktiliseks šokiks.

Allergia kontrolli alla!

Paraku võivad allergiatel olla tõsised tagajärjed alates pideva ninakinnisusega kaasnevast unekvaliteedi langusest kuni astma tekkeni. Laborispetsialisti sõnul algab allergia diagnoosimine arsti vestlusest inimesega.

“Kui allergiat ei ole diagnoositud, on esimene samm ükskõik missuguste allergiasümptomite esinemisel pöörduda oma perearsti või allergoloog-immunoloogi poole,” selgitab ta ja lisab, et allergia kahtluse järel tuleks määrata verest nende allergeenide vastased antikehad. Pärast testimist saab allergoloog-immunoloog tulemuste põhjal juba täpsemalt öelda, kui kaua tuleks allergiaravimeid kasutada.