Tunnistan, et sõin ka ise aastaid selle rütmi järgi. Vaatamata sellele, et see ei sobinud mu elurütmiga.

Minu tollane toitumine nägi kellaajaliselt välja selline:

7.30 Hommikusöök
11.00 Vahepala nr 1
13.30 Lõunasöök
18.00 Vahepala nr 2
22.00 Õhtusöök

Vahepalade jaoks aja leidmine oli aga ütlemata ebamugav. Ja ma kahtlustan, et see on sama tülikas ka sinu jaoks. Kuid õnneks on inimloomusele iseloomulik vabaneda sellistest asjadest.

Ebamugav jälgida
Lõunale ettenähtud kellaaeg jääb üldjuhul 12-13 vahele. Samas olin kell 11 juba söönud vahepala (kusjuures n-ö käigu pealt ja püstijalu) ja kell 12 lõunale minna tundus kuidagi vara.

Aga sellel ajal olid kõik korüfeed kindlad, et minimaalselt viis korda päevas söömine on vajalik. Nimelt oldi veendunud, et see kiirendab ainevahetust. Kuna mul olid eesmärgid seatud, hoidsin süsteemist pimesi ja kramplikult kinni.

Tihti söömine ei kiirenda ainevahetust
Tänapäeva uuringud on juba ammu ümber lükanud väite, nagu oleks viiis toidukorda ainevahetuse kiirendamise mõttes efektiivsemad kui neli. Tegelikult loeb kaalu langetamise seisukohast päevane toidukogus kokku. Kui sinu kaloraaž on paigas, ei ole vahet, kas sööd neli või viis korda.

Aga mis kehvasti, see uuesti. Tähelepanu, siit tuleb sinu uus söömise graafik.

Uus toitumisrütm
7.30 Hommikusöök
12.00 Lõunasöök
18.00 Õhtusöök
22.00 Hiline õhtusöök

Selline plaan on loogiline ja üldjuhul kenasti töötavale inimesele sobiv. Oleme ka Fitlapis viinud sisse "neli toidukorda päevas” süsteemi. See muidugi ei tähenda, et sa ei saaks süüa enam kiirelt kaasa haaratavaid toite. Vastupidi, paljud toidud näevad välja kui vahepalad, ent kogus on suurem ja põhitoidukorra mõõtu välja andev.

Ja loomulikult, kui oled siiski nende vahepaladega harjunud, saad meie ühest põhitoidukorrast poolitades teha endale kaks vahepala.

Lõpetuseks ettepanek: hakkame neid kohustuslikke vahepalasid boikoteerima ja sööme edaspidi neli toidukorda päevas.

Allikas: Fitlap.ee