Angelina Jolie mastektoomia põhjuseks oli uuringute tulemused, mille järgi oli naisel 87% risk haigestuda rinnavähki ja 50% risk haigestuda munasarjavähki. Geen BRCA1, mis vähki tekitab, on pärilik ning Angelinal on tõesti põhjust muretseda — tema ema viis vähk hauda kõigest 56aastaselt. Dr Riina Kütneri sõnul on BRCA 1/2 geenide mutatsioonide poolt tekitatud vähke kõigist rinnavähkidest 5-10%, mõnedel andmetel ka vähem. BRCA mutatsiooniga naistel tõuseb vähitekke risk vanusega (40-selt 19%, 70-selt 85%).

“Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 660 uut rinnavähi esmasjuhtu, millest suurem enamus on siiski ka oma suguvõsas esmasjuhud ja on tekkinud muudel põhjustel, “selgitab Kütner.  “Eelkõige suuname geneetiku konsultatsioonidele teatud kindla vähitüübiga patsiendid (nn. kolmiknegatiivse rinnavähiga). Mutatsioonide ilmnemisel soovitatakse testida ka nende sugulasi,” ütleb arst.

Tasuks tähele panna, et BRCA mutatsioon võib tõsta ka meeste eesnäärme vähi ja kõhunäärme vähi tekke riski ning et ka meestel esineb rinnavähki!

Eestis ei ole BRCA geeni testimisi dr Kütneri sõnul veel väga pikalt tehtud, seetõttu ei oska ta ka öelda, kui palju neid mutatsioone meil leitud on. Enamasti on tulemused siiski negatiivsed, kinnitab ta. Samuti ei ole tohter kuulnud, et Eestis oleks profülaktilisi rinnaeemaldusi tehtud, kuid tema teada on see varsti plaanis.

Kas mõlema rinna eemaldus, mis on üsna ränk protseduur, tõesti vähendab rinnavähki haigestumise võimalust nii drastiliselt?

“Pr. Jolie poolt kirjeldatud riski langus on tõene, sest ainus kindel profülaktika ongi kirurgiline profülaktika, ravimite manustamine kahjuks siiani nii kindlat efekti pole andnud. Parafraseerides — “pole rindu, pole probleemi”. Lisaks tehakse veel ka profülaktilist munasarjade eemaldamist, mis ühtlasi samuti rinnavähi tekkeriski langetab, kuid kahtlemata toob kaasa mitmeid uusi hädasid.
Kahepoolne rindade eemaldamine on üsna töömahukas ja kestev operatsioon, mis nõuab pikaajalist taastumist. Võimalik on rinnad taastada koheselt oma koega (selja lihaslapiga näiteks, kaasnevad armid seljal) või nagu pr. Joliel algselt paigaldada ekspander ja hiljem proteesid. Viimaste maksumust haigekassa kindlasti ei hüvita," selgitab onkoloog. "Taastava kirurgia puhul on patsientide ootused tihti kõrgemad ja tulemusega ei pruugita alati rahul olla, eriti suurema kehamassi indeksiga patsientide puhul. Seega vajavad sellised otsused kindlasti põhjalikku kaalumist."

Rinnavähi varasemaks avastamiseks on Eestis rakendatud sõeluuring, mis algab siiski alles 50 eluaastast. Ka nooremad naised peaksid kindlasti oma rindu regulaarselt kontrollima.
Vajadusel saab nõu ja tehakse uuringud ka ilma saatekirjata PERHi rinnakabinetis Sütiste tee 19, registreerimine telefonil 6172405 või 6171049.