Onkoloog Peeter Padrik selgitab: kas vähk on geneetiline haigus ja miks haigestuvad ka tervisliku eluviisiga inimesed?
Kuidas avastatakse vähk kui konkreetseid sümptomeid konkreetses piirkonnas pole?
Selleks on erinevaid meetodeid, tavaliselt kasutatakse radioloogilisi uuringuid või laborianalüüse. Tüüpilised näited mittesümptomaatiliste kasvajate avastamisest on sõeluuringud. Nii kasutatakse rinnavähi sõeluuringus radilooogilise uuringuna mammograafiat, emakakaelavähi sõeluuringus tsütoloogilist uuringut (laboratoorset raku-uuringut), jämesoolevähi sõeluuringus peitevere uuringut väljaheitest, eesnäärmevähi kahtlust näitab prostate-spetsiifilise antigeeni (PSA) tõus veres, jne. Tavaliselt on vajalikud lisaks aga ka täiendavad täpsustavad uuringud, lõpliku kasvaja diagnoosi annab aga reeglina kasvajakoe histoloogiline uuring.
Miks surevad vähki just tervislikult elanud? Meil räägitakse, et vähk on elustiilihaigus, kuid tutvuskonnas on surnud vähki just väga tervislikult elanud haritud 30-55a: nad ei suitsetanud, ei tarbinud alkot, olid normaalkaalus, tegid mōōdukat tervisesporti, mōni neist oli isegi taimetoitlane.
Vähktõbi ei ole elustiilihaigus, vaid võib tabada meid kõiki. Kuid ebatervislikud eluviisifaktorid (alkohol, suitsetamine, ülekaal, liigne ultraviolettkiirguse toime, jne.) lihtsalt tõstavad oluliselt vähktõppe haigestumise riski. Vähktõbi tekib teatud geneetiliste rikete tõttu rakkudes. Üks osa neid rikkeid kandub osadel inimestel edasi pärilikult, tekitades pärilikku kõrgemat eelsoodumust teatud kasvajatesse haigestumiseks. Enamik kasvajaid tekib aga elu jooksul tekkivatest geeniriketest. Ebatervislikud eluviisifaktorid, aga ka erinevad kartsinogeensed ained, radioaktiivne kiirgus, teatud viirused, teatud kasvajaeelsed haigusseisundid jne. suurendavad oluliselt vähi tekke riski. Sageli on vähi teke aga lihtsalt halb saatus. Ka võib öelda, et aja kulg ise tekitab vähki tekitavaid geenirikkeid — vähktõbi on suuremas osas vanema ea haigus. Mõnes mõttes on vähivastase ravi otsingud nagu igavese elu otsingud.
Kui suur osa on vähi tekkel geneetikas? Kui minu peres on mitu inimest vähki haigestunud ja surnud, siis kui kindel see on, et vähk on ka minu saatus? Mida ma saaksin teha selleks, et mitte samale rajale sattuda?
Geneetikal on oluline osa, aga perekonnas esinenud vähk ei tähenda veel, et see on päritav. Praeguse statistika kohaselt haigestub Eestis elu jooksul vähki iga kolmas mees ja iga viies naine. Seega on meil kõigil suhteliselt kõrge risk ka ilma otsese päriliku perekondliku riskita. Siiski on osade kasvajate korral tõepoolest ka oluliselt kõrgem perekondlik pärilik risk, on võimalik teostada ka vastavad geenitestid ja rakendada ennetavaid meetmeid. Kui bioloogiliste sugulastel on mitmetel pahaloomulisi kasvajaid, siis on soovitatav pöörduda täiendava geneetiliste uuringute vajalikkuse hindamiseks ja ka vajadusel geeniuuringuteks meditsiinigeneetikute poole. Eestis saab seda teha Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetikakeskuses nii Tartus kui ka Tallinnas.
Miks eestlased nii massiliselt vähki surevad, kuigi võimalusi raviks nagu paistab olevat? Kas põhjus on mittetoimivates ravimites, hilises avastamises või milleski muus?
Vähktõbi on väga oluline probleem kogu inimkonnale ja ei saa tegelikult öelda, et eestlased siin eriliselt silma paistaks. Vähki haigestumus ja ka suremus pole Eestis tegelikult suurem kui näiteks Euroopas keskmiselt. Eestis on suhteliselt suuremad probleemid osade kasvajaliikidega — näiteks emakakaela vähk naistel, millesse haigestumine ja ka suremus on Eestis kõrgemad kui Euroopas keskmiselt. Kindlasti tuleks paljusid kasvajaid avastada ka varem, aga see on nii inimeste terviseteadlikkuse kui ka tervishoidu eraldatavate ressursside probleem. Eesti inimeste puudulikku teadlikkust iseloomustab ka praegune võitlus HPV viiruse vastase vaktsineerimise vastu. Üle poole kasvajatest ravitakse tegelikult ka välja, aga tõesti — paljude kasvajate korral puuduvad lõplikult toimivad lahendused kogu inimkonnal.
Kas vastab tõele, et kui inimesel avastatakse vähirakud või vähieelne seisund tasulise vastuvõtu ajal, siis peab see inimene kogu vähiravi ise kinni maksma (vastavalt Haigekassa eeskirjale, kus on kirjas, et tasulises vastuvõtus tehtavate analüüside ja edasise ravi peab inimene ise kinni maksma)?
Ei vasta. Vähieelsete seisundite korral peaks täpsustama, mis täpselt. Kui aga vähk on juba diagnoositud, siis läheb see Tervishoiukorralduse seaduse definitsiooni alusel vältimatu abi alla kui haigusseisund, mille ravi edasilükkamine võib ohustada elu. Probleem on pigem see, et Haigekassa tasub raviasutustele osutatud raviteenuste eest oma lepingumahtude ulatuses, eristamata sealjuures vältimatut abi. Vältimatut abi tuleks aga raviasutustele tasustada täies ulatuses.
Miks ei saa Eestis vähihaiged ja nende lähedased psühholoogilist abi?
Päris nii see ei ole. Tartu Ülikooli Kliinikumis on näiteks tööl kliiniline psühholoog, kes annab psühholoogilist abi vähihaigetele ja nende lähedastele.
Paljude teenuste korral, mida aga võiks olla rohkem ja paremini, on väga elementaarne esmane küsimus kõigepealt, kes ja kuidas selle kinni maksab. Me oleme harjunud saama tervshoiust tasuta asju, tasuta asju aga tegelikult ei ole. Eesti ühiskonna kulutused tervishoiule on võrreldes enamiku teiste Euroopa riikidega on oluliselt madalamad. Ametlik statistika näiteks 2016. aasta kohta on selline: tervishoiukulud moodustasid sisemajanduse koguproduktist Eestis 6,7%, OECD riikide keskmine oli 9% . Absoluutnumbrites olid meie tervishoiukulud inimese kohta sealjuures pool OECD riikide keskmisest. Meie ootused ja nõuded tervishoiule on tihti suuremad kui meie soov sinna panustada.
Milliste vähivormide esinemissagedus on Eestis viimastel aastatel suurenenud ja kas nende vähivormide vältimiseks või äratundmiseks saab iga inimene midagi ka ise ära teha (peale regulaarse tervisekontrolli)?
Välja võib ehk tuua naha melanoomi haigestumise suurenemise, mida saab seostada suurema ekspositsiooniga ultraviolettkiirgusele (päiksekiirgus, lõunamaareisid, solaariumid). Eriti ohtlikuks peetakse näiteks päiksepõletusi lapseeas. Seega vältigem päiksepõletusi ja solaariume ja kaitsgem eriti selles osas lapsi. Osad inimesed ikka suitsetavad, palju vähki on tingitud sellest. Palju vähki on tingitud alkoholist. Kui suitsetamise osas võib ehk öelda, et kultuuriline murrang on toimunud, siis alkoholi osas seda kindlasti öelda ei saa. Lisada võiks ka rasvtõve vältimise ja füüsiliselt aktiivse eluviisi. Ja muidugi tuleks rakendada HPV vastane vaktsineerimine.
