Kui inimkond saaks ühel ilusal päeval lahti stressist, depressioonist ja unetusest, vabaneks 90% haigetest oma kroonilistest vaevustest.

Istu vaikuses

Linnamüra on üks võimsaim stressifaktor. Seejuures on õrnad naisekõrvad selle suhtes eriti tundlikud. Maandamaks oma patsientide närvipinget, paigutavad Briti meedikud nad vaikusesse. Selleks on konstrueeritud masin, mis neelab helid ning loob ümberringi vaikuse oaasi. Pärast 10-15 minutit absoluutset vaikust tunnevad naised end otsekui uuesti sündinuna.

Muide, selleks polegi vaja siseneda mürasummutava kattega tuppa. Piisab, kui kasutada spetsiaalseid kõrvaklappe.

Joo rohelist teed

Lõdvestava mõju poolest ületab see kõiki tuntud taimi. On teada, et VII sajandil keetsid Hiina mungad enne mediteerima asumist endale rohelist teed. Just siis avastatigi rohelise tee tervendavad omadused. Ja mis peamine, selle abil saavutas inimene sisemise harmoonia, tarkuse ja kirgastumise.

Tassitäis rohelist teed sisaldab umbkaudu sama palju kofeiini kui valuvaigistavad preparaadid. Kuid rohelises tees lahustunud kofeiin mõjub pehmemalt ja tervendavamalt. Roheline tee rahustab ja lõdvestab, aeglustab ka pulssi, alandab vererõhku ning kõrvaldab teisigi stressi sümptomeid. Kõige parem oleks korraldada midagi teetseremoonia taolist — igasugused rituaalsed tegevused rahustavad närvisüsteemi.

Mine duši alla

Soe dušš aitab maha pesta negatiivset energiat, koos sellega ka närvipinget.

Kuula muusikat

Akustilise teraapia spetsialistid on veendunud, et muusika on üsnagi efektiivne viis närvipingest vabanemiseks. Lõdvestumine on täielikum, kui tajuda muusikat mitte ainult kõrvadega, vaid kogu kehaga — nii mõjub muusika tervendavalt kõikidele meie elunditele ja süsteemidele.

Jaapanlased on sellel eesmärgil loonud spetsiaalse madratsi, mille konstruktsioonil on suurepärased heli läbilaskvad omadused. Heli levib selles täpselt nii, nagu levivad akustilised lained igasuguses vedelas keskkonnas, sealhulgas ka lootevees.

Ühed inimesed nutavad akustilise teraapia ajal, ning see on väga hea, sest närvipinget on lihtsam maha võtta, sarnanedes nutva lapsega. Teised jäävad magama ja näevad unes minevikku, kus peituvad nende tänased probleemid, ning ärgates vabanevad neist.

Kolm tundi kestev akustilise teraapia seanss maandab stressi ning vabastab kliinilise depressiooni sümptomitest. 10-12 protseduurist koosnev kuur toob kergendust krooniliste haiguste puhul.

Et rahuneda ning lõdvestuda, kuula 2-3 korda päevas 30-40 minuti jooksul muusikat, mis mõjub hästi just nimelt teile. Kõige paremat toimet avaldab Mozarti looming. Teadlaste kinnitusel omavad tema meloodiad suurimat stressivastast ning tervendavat mõju.

Võimle

Võimle hommikuti 20 minutit, õhtul 15 minutit — umbes 1-2 tundi enne magamaminekut, ning 5 minutit otse enne voodisse heitmist. Harjutused olgu aeglased, tehke sujuvalt sirutusi ning kere pöördeid, kummarduge aeglaselt. Hea oleks seda kõike teha rahustava muusika saatel.

Vaata üle oma prioriteedid

Stress hävitab meie head kavatsused ja kasulikud harjumused. Näiteks ületunde tegevad naised, kes kaua aega tööl istuvad, söövad rohkem rasvast ja magusat, seega kõrgekalorilist toitu, tegelevad vähem spordiga, joovad rohkem kohvi ning suitsetavad rohkem kui nende samamoodi hõivatud meeskolleegid. Mehed aga, vaatamata pingelisele tööle, käivad ikkagi sportimas, suitsetavad ning joovad kohvi sama palju kui tavaliselt.

Kui naised teevad meestega võrdselt tööd, väsivad nad ometi kiiremini. Naised on ka rohkem kodule häälestatud. See aga suurendab nende pingeid veelgi.

Stressi all kannatav naine unustab pahatihti kasulikud harjumused ning teeb sellega halba oma tervisele.

Kui sul pärast rasket tööpäeva tekib idee loobuda spordisaali minekust ning jääda veel paariks tunniks tööle, tuleta endale meelde, et mitte sina, vaid stress langetas su eest selle otsuse. Niipea kui seda endale teadvustad, on õige valiku tegemine lihtne.

Söö korralikult hommikust

Ära piirdu võileibadega. Kindlasti peaks laual olema soe toit ning salat värsketest puu- või köögiviljadest. See, kes hommikuti korralikult sööb, peab stressile paremini vastu. Ning vastupidi, hommikusöögi vahele jätnud inimene ärritub sagedamini ning reageerib ebaadekvaatselt.

Allikas: Head Nõuanded