Oranzh himutekitaja
A-vitamiin on tähtis vitamiin, see soodustab naha pindmiste rakkude normaalset arengut, toetab hammaste ja luude kasvu, soodustab nägemist nõrgas valguses ja suurendab organismi nakkuskindlust. Liialt palju A-vitamiini võib aga olla ohtlik last ootavale naisele, kuna võib kahjustada loodet.
Juba 100 grammi porgandit sisaldab nii palju beetakaroteeni, et päevane A-vitamiini vajadus ületataks, kui kogu beetakaroteen imenduks ja lõhustuks peensooles A-vitamiiniks. Kuid beetakaroteen muutub A-vitamiiniks vaid vajaduse korral. Ülemäärane koguneb tagavaraks, akumuleerudes ohutult näiteks rasvkoesse ja rakkude membraanistruktuuri.
Toorest porgandist imendub beetakaroteen halvasti. Porgandijupi järamine ongi ennekõike hammaste- ja kõhusõbralik vahepala. Kiud suurendavad väljaheite hulka ja võivad nii leevendada kõhukinnisust. Beetakaroteeni imendumine õnnestub paremini peeneks riivitud porgandist, aga veel mõjusamalt keedetud ja püreestatud porgandist. Mehukuur tõstab karotenoidikoguse mitmekordseks. Ka raasuke rasva, mida tavaliselt leidub muus toidus, tõhustab imendumist. Toore porgandi karoteenist omastab organism umbes 10%, kuid rasva lisamisel tõuseb karoteeni omastatavaus 85-90%.
Nahaalused beetakaroteeni laod muudavad naha kollakamaks ja teevad päevituse tugevamalt nähtavaks. Beetakaroteeni ongi kasutatud pruunistumise kiirendamiseks ja kaitseks UV-kiirguse eest. Nahavähi eest kaitsvale mõjule ei ole siiski saadud kinnitust.
Beetakaroteeni peeti algul lausa kõikvõimsaks antioksüdandiks, kuid mõned seda kinnitada püüdnud uurimused ebaõnnestusid. Eriti need, mis püüdsid tõestada, et beetakaroteen suudab pidurdada suitsetamise kahjulikku mõju. Mõne uurimuse järgi beetakaroteen hoopis suurendas suitsetajate kopsuvähiriski. Kuid leidub ka loodusliku beetakaroteenipommi - porgandi poolt rääkivaid uurimusi. Rootsis leiti, et juurviljade ja eriti porgandite rohke või mõõdukas söömine kaitseb mittesuitsetavaid inimesi kopsuvähi eest. Poolas tehtud uurimus väidab, et vähemalt kolm korda nädalas porgandit söönud naistel vähenes kopsuvähi risk. Ameeriklaste uurimus aga väidab, et keskealistel suitsetavatel naistel, kes sõid vähemalt viis porgandit nädalas, vähenes haigusrisk porgandeid mittesöönud naistega võrreldes tunduvalt.
Soome professor Antti Aro soovitab porgandit võtta taimeravi ühe osana. Ei maksa toidus ainult beetakaroteeni hulka jälgida. Parim kasu beetakaroteenist ja teistest taimsetest antioksüdantidest näib tulevat siis, kui neid saadakse sobival määral ühendatult, mitte suurtes üksikannustes. Seega - sööge palju erinevat juur- ja puuvilja.
Rikkalikult juurvilju ja puuvilju sisaldav dieet võib näiteks vähendada südame ja veresoonkonna haiguste riske. Itaallaste uurimuse järgi oli juurviljade söömine seotud jäme- ja pärasoolevähi vähenemisega. Vähki esines vähem, kui toidus oli palju beetakaroteeni, E-vitamiini ja kaltsiumi.
Porgandisööjal tuleb aga ettevaatlik olla, et oranž värv ei hakkaks silmade ees hõõguma liiga himutekitavalt. Teateid porgandisõltuvusest on tulnud nii Austraaliast kui endisest Tšehhoslovakkiast. Juurikasöömise vähenemine põhjustas patsientidel närvilisust, unetust ja ärritust. Sümptomeid on võrreldud suitsetamisest loobuja tubakahimuga.
100 grammi porgandit sisaldab
*energiat 111,4 kJ, 27 kcal
*proteiini 0,6 g
*imenduvat süsinikhüdraati 5, 3 g
*rasva 0,2 g
*kiudu 2,5 g
*A-vitamiini retinoolina 1315.3 ug
*C-vitamiini 6.5 mg
*E-vitamiini 0,4 mg
*kaltsiumi 29 mg
*magneesiumi 14 mg
*fosforit 40 mg
*foolhapet 37 ug
Porgandisalsa
See värske ja pikantne kaste on huvitav (kerge)vaheldus tavalistele dippidele.
*1 suur või 2 väiksemat porgandit
*väiksem punane sibul
*2 tomatit
*1 tl sidrunimahla
*soovi korral 1-2 tšillipipra kauna
*maitse järgi soola
Riivi porgand peeneks. Kasta tomatid kuuma vette, koori ja purusta. Peenesta sibul ja tšillipipar. Sega ained ja lase enne laualeandmist tund aega seista.
