Oska end sügiseste külmetushaiguste eest kaitsta!

 (3)
Oska end sügiseste külmetushaiguste eest kaitsta!
Scanpix

Sügisel hakkavad inimesi üha enam kimbutama viirushaigused. See pole paljude jaoks uudis, kuid ometi pööratakse sellele tähelepanu ikka ja jälle alles siis, kui suuremad haiguspuhangud on käes. Meie immuunsüsteem käitub haigustekitajate suhtes nagu kaitsekilp, mis hoiab eemal erinevad tervist nõrgestavad patogeenid. Kui soovime olla maksimaalselt haiguste eest kaitstud, on kasulik teada, kuidas immuunsüsteem töötab ning kuidas seda saab tugevdada.

Mis on immuunsus?


Inimorganismil on võime säilitada geenipõhist terviklikkust ja võidelda haiguste vastu. Immuunsüsteem on alati ärkvel, kaitstes organismi nende rakkude eest, mis on tekkinud haigusprotsessi käigus. Immuunsüsteem toetab kehas toimuvaid protsesse, tuvastab ja kõrvaldab vanad või surnud rakud. See ongi immuunsüsteemi põhifunktsioon — kaitsta inimest kui bioloogilist liiki. Meie õnneks töötab immuunsussüsteem ka nende bakterite, viiruste ja teiste haigustekitajate vastu, mis ründavad meid väljastpoolt.


Mikroobide sõda


Kui võtta organismi kui kindlust, siis viiruste levimiseks peavad nad ületama mitmeid meid kaitsvaid “tõkkeid”, mis takistavad neid inimorganismi tungimast. Mikroobidele osutavad vastupanu meie nahk, limaskestad, kehas leiduvad happed ja ka põletikureaktsioonid, mis aitavad kaitsta meid viiruste ja bakterite eest.

Seotud lood:


Kui esmane kaitseliin murdub ja mikroorganismid pääsevad läbi kaitsva barjääri, asuvad järgmisena sissetunginud patogeenidega võitlusse kõik immuunsüsteemi rakud. Meie immuunsüsteemi rakud hakkavad tootma patogeene hävitavaid antikehi niipea, kui bakterid ja viirused sisenevad organismi. Meie immuunsüsteemil on olemas immuunmälu ja seetõttu on immuunsus teatud mikroorganismi suhtes pikaajaline. See on ka põhjus, miks inimene, kes on haigestunud teatud nakkushaigusse (näiteks punetised või leetrid) on kogu ülejäänud elu antud haiguse suhtes immuunne.


Organismi nõrgenedes tungivad mikroorganismid kehasse


Immuunsüsteemi tugevdamisel või nõrgestamisel on määrav roll elustiilil. Immuunsüsteem ei nõrgene ainult haiguse tõttu, vaid ka siis, kui inimesed töötavad üle, on stressis, toituvad ebaregulaarselt ning nende elustiil on ebatervislik (tarbivad alkoholi, suitsetavad ja magavad vähe). Samuti kahjustab immuunsüsteemi saastunud keskkond. Kui immuunkaitse nõrgeneb, ei suuda organism kuigi pikalt võidelda sissetungivate viiruste ja bakteriga ning nad tungivad läbi kõikide kaitsvate “tõkete”. Meie immuunsüsteem ei jaksa nende rünnakule vastu seista ning seepärast jäämegi haigeks.


Meil on võimalus haigusi ennetada, pöörates tähelepanu esimestele märkidele, mis näitavad, et meie immuunkaitse on nõrgenemas. Sellele viitavad näiteks sagedased külmetushaigused, allergia või pidev väsimus ja nõrkus, mis on selged märgid sellest, et on viimane aeg hakata oma tervist ja immuunsüsteemi tugevdama.


Immuunsüsteemi saab tugevdada tegelikult lihtsate vahenditega — igapäevane kehaliselt aktiivne tegevus, tasakaalustatud toitumine ja normis kehakaal. Organism on tugevam, kui ta saab vajalikul määral vitamiine (A, B, C, D, E), mineraalaineid ja mikroelemente (tsink ja seleen). Kõik need meetmed on olulised, loovad tugevad eeldused heaks terviseks ja aitavad meil end hästi tunda, kuid ei pruugi siiski olla piisavad, et päästa meid kõigist infektsioonidest. Epidemioloog Kuulo Kutsari sõnul on tõhusaim vahend viiruste ja mikroobide rünnaku vastu vaktsineerimine. Vaktsiin toetab immuunsüsteemi võistlust, tagab kaitse nakkushaiguste eest. “Aastakümneid kestnud laste, aga ka noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine nakkushaiguste vastu nii Eestis kui ka kogu maailmas on veenvalt kinnitanud, et see on efektiivseim viis elanikkonna kaitsmiseks paljude ohtlike nakkushaiguste eest,” sõnas Kutsar.