Päike võib põhjustada allergiat
Üha rohkem inimesi avastab, et pikemalt päikese käes viibides ei teki neil mitte tavaline põletus, vaid midagi kummalisemat. Päikese kätte jäänud naha reaktsioon meenutab pigem mõnd nahahaigust. See võib olla päikeseallergia.
Kuid allergia võib välja lüüa ka vanemast peast — isegi siis, kui varem mingit probleemi päikesega olnud pole.
Nahk ei unusta midagi
Organismil on paljude väliste mõjude puhul huvitav reageerimise põhimõte. Näiteks võib mingi allergeeniga puutuda kokku aastaid ning midagi ei juhtu. Kuni meie organism ühel hetkel teatab, et tema kannatus on läbi ning näitab seda allergiana või ka mõne muu haigusena.
Seda nimetatakse kumulatsiooniks. See piir on väga individuaalne ja oleneb veel paljudest muudest “lisadest” nagu pärilikkus, immuunsüsteemi seisukord, stress, põetud haigused jne.
Just päikese mõju kumulatsiooniefektist on viimasel ajal üha rohkem rääkima hakatud. Ka lapsepõlves saadud päikesepõletused kannab organism oma bioloogilisse kogemuste ja mälu raamatusse.
Ning kindlasti on üheks põhjuseks päikesekiirguse vabu radikaale tekitav toime, mille vähendamiseks lisatakse päikesekaitse toodetesse vitamiini E.
Kolm allergiat
Päikeseallergiat on põhiliselt kolme liiki.
Esimene — polümorfne valguslööve — meenutab tavalist nahaallergiat kõige enam. Tekivad suuremad põletikulised sügelevad laigud, kuid reeglina asuvad need päikest enim saanud nahapiirkondades ja võivad kui lõigatult lõppeda seal, kus varrukas või püksid nahka katavad.
Teist alaliiki nimetatakse Mallorca akneks — ehk siis akneks, mis tekib või saab oluliselt hoogu juurde päikesest. Siin võib olla tegemist ka erinevate nahakaitsevahendite ja emulgaatoreid sisaldavate päikesekaitsevahendite kasutamise ning päikese koosmõju tagajärjega.
Seepärast tasub kasutada emulgaatoreid mittesisaldavaid vahendeid.
Kolmas on fototoksiline ja fotoallergiline reaktsioon, millest loe lähemalt siit: Päike — uus allergeen
Perearsti ukse taha toob päris palju rahvast päikese-nõgestõbi — tekkida võivad kõvasti sügelevad kublad jmt.
Kaitse nahka kiirte eest
Kuigi suvi on lõppemas, käiakse palju suvepikendamisreisidel ja talvel mägedes suusatamas. Kui Eestis on suvel päikeseintensiivsust näitav UV indeks 5 kuni 8, siis lõunamaadel julgelt üle 10 ja mägedes ning merel ka 20 ja rohkem.
Igal juhul tuleb kasutada päikesekaitsevahendeid. Soovitav on päikesekaitsevahendeid nahale kanda 30 minutit enne päikese kätte minekut, et see jõuaks imenduda. Tähtis on ka, et valitaks pigem suurema kui väiksema arvuga kaitsevahend ja et see kaitseks nii UVA kui UVB kiirguse eest.
Lastele täiskasvanute kaitsevahendid ei sobi — nende nahk on õrnem ja vajab tugevamat kaitset.
Päikeseallergia vastu õnnestus apteegiletist leida vaid üks vahend — see on Eucerini Sun Allergy kreem.
