Päikeseallergia võib rikkuda su suve

 (22)
Päikeseallergia võib rikkuda su suve
Scanpix

KODUTOHTER: Päikeseallergia hakkab osa inimesi vaevama juba varakevadel ning raskematel juhtudel kestab see sügiseni välja. Selle haiguse olemust ja ravivõimalusi selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog Erika Reismaa.

“Rahvasuus kutsutakse seda haigust päikeseallergiaks, kuid selle päikesekiirguse toimel tekkinud nahareaktsiooni meditsiiniline nimetus on fotodermatiit ning see kuulub nahahaiguste valdkonda,” selgitab dr Reismaa.

Päikeseallergia on loomult suhteliselt äkiline: sageli tekib see minutitega. Taandumine võtab enamasti aega vähem kui päeva pärast seda, kui nahal päikesekiirgusega kokkupuudet enam pole.

Otsene tekkemehhanism pole teada

Päikesekiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega kiirgus, mis soodustab D-vitamiini sünteesi nahas ja tekitab naha pruunistumist seal leiduva melaniini abil. Maapinnale langevast UV-kiirguse energiast moodustab suurema osa UVA — 95%. See võib kaebusi nahal põhjustada ka läbi aknaklaasi kiirgudes. UVB-kiirgus moodustab päikeseenergiast vaid 5% ja tekitab sümptomeid ainult siis, kui oleme väljas.

Loe Kodutohtri augustinumbrist:
* 8 nakkavat täpihaigust
* Millist abi osutab lastelogopeed?
* Prantslannade imedieet
* Sapikivid kimbutavad rohkem naisi
* Vöötohatis paneb kannatuse proovile
* Miks ma värisen? Hirmuvärinast Parkinsoni tõveni

“Kuigi päikeseallergia on immuunsüsteemi reaktsioon päikesekiirgusele, ei ole päikeseallergia selline allergiavorm, nagu on näiteks õietolmuallergia,” toonitab dr Reismaa. “Otsene päikeseallergia tekkemehhanism pole siiani teada, kuid arvatakse, et organismis tekivad teatud keemilised ained, mis reageerivad päikesevalgusele.”

Päikeseallergiat diagnoositakse nahareaktsiooni järgi. Seetõttu soovitab dr Reismaa arsti juures anda täpset teavet, millal lööve tekkis, millal ära kadus ja milline see välja nägi. See teeb diagnoosimise tohtrile tunduvalt lihtsamaks.

Lööve tekib enamasti valgel aastaajal riietega katmata kehaosadele: eeskätt näole, rinnakule, käsivartele ja kuklale. Nahale võivad tekkida sõlmekesed (paapulid), villikesed, nõgeslööve või ka ekseem.

Nii kiirgusest kui ka koostoimest

Lööve võib tekkida ainult päikesekiirgusest, kuid ka koostoimest: kui nahale on määritud mingit salvi või kreemi või on tarvitatud teatud suukaudseid ravimeid.

“Kergemal juhul võib lööve tekkida ainult suve alguses karastumata naha kokkupuutel päikesevalgusega käeselgadele, käsivartele ja rinnale. See kaob iseenesest mõne ööpäeva jooksul naha loodusliku UV-kaitse tekkimisega,” selgitab dr Reismaa. “Raskemal juhul algab taoline lööve varakevadel, kestes kuni sügiseni. Antud juhul on lööbele iseloomulik tugev sügelus. Niisugune lööve võib vallanduda kevaditi aastaid järgemööda. Aastate möödumisel osal inimestel muutub lööve rahulikumaks, osa võib paraneda täielikult.”

Võimalik ka pärilik soodumus

Põhjus, miks ühel inimestel tekib reaktsioon päikesekiirguse suhtes ja teistel mitte, ei ole dr Reismaa sõnul teada, võimalik on ka pärilik eelsoodumus. 

Suurenenud tundlikkus päikesevalguse suhtes võib olla ka mõnda autoimmuunhaigust põdevalt inimesel.

Päikeseallergia esinemissagedus on võrdne nii meestel kui ka naistel, nii täiskasvanutel kui ka lastel. Kõige sagedamini esineb fotodermatiiti 20.-35. eluaasta vahel. 

Igaühel oma punetuslävi

Eriti tundliku nahaga inimesi huvitab, kuidas on võimalik päikeseallergiast hoiduda.

Dr Reismaa: “Igal inimesel on individuaalne punetuslävi, millest intensiivsema päikesekiirguse toimel hakkab nahk punetama ja kuumeneb. Meie kliimavööndis võib seda punetusläve ületada keskpäeva paiku, kui olla päikese käes umbes pool tundi. Kui seda punetusläve ületada neli-viis korda, võivad nahale tekkida villid.”

Seega ei ole mõistlik päikese käes viibida keskpäeval, kella 11-15 paiku, kui päikesekiirgus on eriti tugev. Kasutada tuleb päikese eest kaitsvat tihedakiulist riietust ning varjata nägu laiema, servadega peakattega.

Kasulik on meeles pidada sedagi, et õhuke pilvkate neelab UV-kiiri vaid vähesel määral — seepärast võib päikesepõletuse saada isegi varjus.

Kuidas end päikeseallergia eest kaitsta ja millised on selle haiguse ravivõimalused, loe Kodutohtri augustikuu numbrist.

---