Sportlased, kes viibivad palju aega välistingimustes, on ohustatud liigsest ultraviolettkiirgusest (UVK), mis võib põhjustada nahavähki ja enneaegset vananemist Samuti on UVK seotud immuunsüsteemi pärssimisega. Sageli on riskigrupiks pesapalli-, golfi– ja tennisemängijad, kes tihti treenivad keskpäevasel ajal, mil UVK kiirgus on tugevaim.

Näiteks ~15% professionaalsetel naisgolfimängijatel on tekinud nahavähk enne 30.eluaastat. Suusatajad ja matkajad peavad olema eriti ettevaatlikud — mida suurem kõrgus, seda kiiremini tekib päikesepõletus. Hinnatakse, et kogu UVB kiirgus suureneb 17-22% ja UVA 11% iga 1000 m kohta merepinnast talvel.

Teatud ravimeid (tiaziiddiureetikumid, sulfoonamiidid, griseofulviin, doksütsükliin jt) tarbivatel sportlastel võivad päikese mõjul vallanduda fototoksilised reaktsioonid. Neid põhjustavad valdavalt UVA kiired. Lööve (peamiselt punetus, kuid vahel ka villid) tekib tavaliselt päikesele avatud piirkondadel, nagu nägu, kõrvalestad, rinnak, kukal, küünarvarte ja labakäte sirutuspinnad.

Leevendust toob naha jahutamine, eelistatult jahedamas vees. Valu vähendavad suukaudsed põletikuvastased vahendid (NSAIDs). Paikselt määratakse sageli hormoonkreeme.

UVK eest kaitsmiseks tuleb kasutada laia spektriga, veekindlaid päikesekaitsevahendeid faktoriga 15-50 — ja seda isegi pilves ilmaga, kanda kaitsvat tihedakoelist riietust, vältida UVK-d tippajal (10-16). Vähe abi on kitsa spektriga kreemidest, mis kaitsevad vaid UVB eest.

Vee mõju nahale ja juustele

Ujujatel on tavaliseks probleemiks nahakuivus, mis on tingitud naha immutamisest vees pika aja jooksul. Osmootse rõhu erinevuste tõttu liigub vesi naha välimistest kihtidest välja. Ujumiseelne ja -järgne dušš eemaldab veelgi nahka kaitsvaid lipiide. Nahakuivuse vältimiseks on oluline võtta vaid hästi lühiaegseid dušše, millele järgneb peale kuivatamist rasvasema ihupiima või kreemi pealekandmine. Seepidest tuleb eelistada niisutavamaid variante, mitte aga neid, mida üldjuhul ujulates pakutakse.

Tavaline ujujate probleem on roheline juustevärving, mis võib tekida peale pikaaegset kokkupuudet basseiniveega. Seda pöörduvat värvimuutust võib ette tulla vaid naturaalblondidel, hallide või valgete juustega inimestel. Roheline toon ei ole tegelikult põhjustatud kloorist, nagu sageli arvatakse, vaid pigem vaseioonidest — kloor võib toimida pleegitajana.

Seisund on üsna häiriv, kuna roheline värv paistab hästi silma ja veega kokkupuute jätkumisel ilma korraliku ravita ei taandu. Raviks kasutatakse 2-3% vesinikperoksiidilahust, mis jäetakse juustele 30 minutiks värvi eemaldama. Efektiivne on ka kommertsiaalsete spetsiaalsete värvipesuvahendite kandmine juustele 30 minutiks peale ujumist.