Päikseblokaatorid 2: kasutamine
Põhitõed, mida igaüks meist enda kaitsmiseks nahavähi eest teha saab on kirjas allpool. Kuid meie, naiste, mure peab olema saadud teadmiste rakendamine ka nende, kes ohtu ei teadvusta või kartagi ei oska ehk meeste ja laste peal.
Üldiselt ei ole kaitsefaktori mõõtmine veel päris täpne teadus. Kaitsefaktorit defineeritakse kui väikseimat päikeseblokaatoriga kaitstud nahal minimaalse punetuse tekitamiseks vajalikku UVK energia hulga suhet sellisesse energia hulka, mis on vajalik samasuguse punetuse tekitamiseks kaitsmata nahal.
SPF number annab meile teada, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata, määrates seega ära kaitse UVB eest. Hetkel ei ole optimaalset süsteemi UVA kaitse määramiseks. Jämedalt 1 SPF=15-20 minutit. On täheldatud, et kõrgem SPF (30) kaitseb paremini UVA, eriti UVA II (320-340 nm) eest. Samas on kõrgema faktoriga PB ka üldjuhul rasvasemad, mis soodustab pooride ummistumist ja teatud nahaseisundite halvenemist.
* Enamus inimestele piisab blokaatorist faktoriga 15, kui seda kasutatakse õigesti (vt.hiljem). Üle 15 faktoriga PB soovitatakse heledanahalistele ja neile inimestele, kes elavad kõrgetes piirkondades, viibivad palju väljas või higistavad palju. Kliinilised uuringud on näidanud, et ei ole erinevust punetust tekitava kiirguse hulgas lastele (
* Enamus suve riideid omavad faktorit üle 10 ja üle 85% kangaid üle 20.
* Puuderkreemi pealekandmisel saadakse tavaliselt kaitse SPF 3-4, mis omaette kasutatuna, nagu ka kaitsefaktorit sisaldavad niisutavad kreemid, jäävad nõrgaks.
Milline vorm valida?
Kõige populaarsemad PB vormid on losjoonid ja kreemid. Kõrgema faktoriga tooted (SPF üle 15-20) sisaldadavad sageli 20-40% õlisid, mis võivad ummistada poore.
Nn.”kuivad losjoonid” (sageli nimetatakse sportlosjoonideks) kujutavad endast vähem rasvaseid tooteid.
Peale selle võivad PB esineda veel geelide, stikkide või aerosoolidena. Vee –või alkoholibaasilised PB on esteetilisemad ja vähem rasvased, kuid ühtlasi vähem püsivad ning suurema ärritava potentsiaaliga. Stikid on rasvasemad, kuid sobivad piiratud piirkondade kaitseks, nagu huuled, silmade ümbrus, nina. Aerosoole on mugav peale kanda, kuid neid võib olla raske ühtlaselt pihustada.
Kõrvaltoimed
Kõige sagedasem kaebus on vähene kipitustunne pealekandmisel, eriti silmade piirkonnas. Püsivat ärritust võib olla raske eristada kontaktallergiast, kuid üldiselt allergia PB toimeainetele on harv. Allergiat on põhiliselt põhjustanud PABA ja selle derivaadid, benzophenone ja lõhnaained. Arvatakse, et aktiivained PB-des võivad olla fotokontaktallergiliste reaktsioonide peamiseks põhjuseks. Rohkem on ohustatud eelneva eksematoosse seisundiga inimesed.
Teatud ravimid, näiteks sagedamini mõned antibiootikumid, rasedusvastased pillid, diureetikumid, antihistamiinikumid ja antidepressandid, võivad tõsta naha tundlikkust päikesele. Kindlasti tuleks seda täpsustada raviarstiga.
Vaata ka : Ravimid, mis EI SOBI päikesega
Hea oleks igat toodet eelnevalt testida, määrides väikese hulga küünarlohu piirkonda ja jälgides reaktsiooni 1 ööpäeva pärast.
Millist päikeseblokaatorit kasutada?
Oluline on heita pilk PB toimeainetele. Kuna enamus PB kaitsevad suhteliselt hästi UVB eest, siis tuleb pöörata rohkem tähelepanu komponentidele, mis kaitsevad UVA eest. Parima toimega selles osas on Parsol 1789, Mexoryl SX ja Mexoryl XL. Samuti võiks toode sisaldada mõnda füüsikalist blokaatorit, nagu tsinkoksiidi või titaaniumdioksiidi, mis tõstavad efektiivsust.
Sellest oli lähemalt kirjas eelmises osas Päikseblokaatorid 1: koostis
Mida PEAB teadma end päikesekiirguse eest kaitstes:
- Vältida päikese käes viibimist 10.00 ja 16.00 vahel, mil kiirgus on kõige intensiivsem. Eelistada varjulisemaid kohti. Mitte unustada, et pilviste ilmadega võib kuni 80% UVK-st siiski läbistada pilvekihti.
- Riietus on ideaalne kaitse päikese eest, kuid siin on määrava tähtsusega kanga tugevus, vähem kanga tüüp. Jämedalt võib seda kontrollida, kui hoida kangast vastu valgust ja jälgida selle läbilaskvust. Kaitsevõime langeb oluliselt, kui kangas märgub. Väiksemat rolli mängib värv, kuid siiski tumedad värvid kaitsevad paremini kui heledad. Mõnedel kangastel on välja toodud ka kaisefaktorid. Ka liibuvate riiete korral on kanga kaitsevõime väiksem.
- Kanda laia äärega kübarat või nokamütsi.
- Kuni 6 kuuseid imikuid hoida väljaspool otsest päikesevalgust, mis mõjub ärritavalt lisaks ka silmadele. Nende õrn nahk ei pruugi taluda päikesekaitsekreeme.
- Aknaklaasid lasevad läbi valdava osa UVA-st. Võimalik on muretseda neile spetsiaalsed kaitsekiled.
- PB kanda peale 15-30 minutit enne päikese kätte minekut, et jõuaks kujuneda kaitsekile.
- Piisava toime tagamiseks tuleb PB kanda peale suhteliselt paksu kihina (2mg/cm)
- Päikeseblokaatorit tuleb lähtuvalt SPF arvust päeva jooksul korduvalt peale kanda. Näiteks PB faktoriga 15 tuleks peale kanda keskmiselt 3 tunni tagant, SPF 30 aga 5-6 tunni tagant.
- Ujumine ja higistamine vähendab tegelikku SPF väärtust paljudes blokaatorites – isegi “nn.veekindlates” – mistõttu tuleb toodet sageli uuesti kasutada.
Küsimusi artikli 1. osa juurest:
Küsimus:On räägitud ka, et arvuti ja päevavalguslambid eritavad samuti nahale kahjulikku kiirgust. Millist sorti (UVB, UVA I või UVA II) tüüpi kiirgusega on tegemist? Või on see veel mingi omaette kiirguse sort ja millised ained kreemides selle eest kaitsevad?
Vastus: Arvuti eraldab elektromagnetilist kiirgust. See ei ole UVK.
Küsimus:Kas UVA kiirguse eest kaitsevad tõhusamalt artiklis mainitud keemilised või füüsikalised blokaatorid?
Vastus:Keemilised blokaatorid ei kata alati üksinda kogu UVA spektrit. On hea, kui tootes esineb ka füüsikaline blokaator. See tõstab efektiivsust.
Küsimus:Kui nahka kahjustavad põhiliselt UVA kiired, siis kas igapäevane päevakreem näole peab üldse sisaldama UVB filtreid või piisab ainult UVA filtritest, kui rannas ei päevita?
Vastus:Tavaliselt päevakreemides sisalduv filter on suhteliselt nõrk (SPF 3-4). Nahka kahjustavad nii UVB kui UVA kiired, UVA jõuab aga sügavamale. Kuna blokaatorites, nagu juba ka eelnevalt artiklis mainitud, on sageli rohkem kaitstud UVB spekter (UVB kaitseaja pikkuse määrab SPF arv), siis tuleb rohkem tähelepanu pöörata UVA kaitset pakkuvatele ainetele.
UVB eest on samuti väga oluline kaitsta, kuna ta põhjustab naha pindmisi rakulisi muutusi, naha tuhmi ja vana väljanägemist, pigmendihäireid. Seega igal juhul tuleb juurde kasutada päikeseblokaatorit ja päikeselise ilmaga kanda seda peale korduvalt.
