Pakase vastu kihilise riietuse ja vürtsika toiduga
Naisteka lugejad soovitavad eelkõige kihilist riietust. Seda, kas valida kunst- või ehtsa karusnaha vahel, sõltub juba maitsest ja võimalustest, kuid mitmekihilist riidekuhja võiks täiendada kasukas. ”Kannan kunstkarusnahast kasukat, mis ulatub pea maani ning millel on karvapool sees, seega võin seal all olla kas või alasti. Kui väljas on ka miinus 30, on mu kere soojas kenasti,” kirjeldab üks lugeja.
Karusnahkseid tooteid soovitatakse käreda külma puhul ka kinnaste, sokkide ja jalanõude valikul.
Kindlasti ei tohi unustada oma nahka ja huuli. Paljud eelistavad poes müüdavaid salve-kreeme, mis külma eest kaitset või vähemalt leevendust pakuvad, kuid on ka teisi võimalusi. Nii näiteks soovitab üks lugeja näo määrimiseks naturaalseid külmpressitud õlisid (avokaado, vaarikas või kibuvits).
Kuid oma nippe pakub ka toidulaud: ”Mina söön vürtsikaid toite nagu tomatisupp ja joon ingverijooki, söön kaneeliga magustoite, joon palju sooja jooki,” kirjeldab üks lugeja oma külmaretsepti.
Arvesta riideid valides ka tuule-külma indeksiga
Selleks, et inimesed teaksid külma ja tuulise ilmaga selga panna kaitset pakkuvad riided, on välja töötatud nn tuule-külma indeks, mis arvestab külma ja tuuletugevuse mõju organismile. Indeks näitab, kui tugev külm tegelikult organismile toimib ning külmakahjustusi esile kutsub.
Iga inimene on kogenud, et madalamate külmakraadide ja tugeva tuule korral tekib külmatunne kiiresti ja on palju tugevam kui tuuleta külma ilma korral. Tegemist on asjaoluga, et tugev tuul jahutab lisaks külmakraadidele väga intensiivselt nahapinda, mille tulemusena algab organismi jahtumine ehk vaegsoojumuse tekkimine juba suhteliselt väikese külma, kuid tugeva tuule mõjul. Seega tuleb organismi mahajahtumise ja külmumise vältimiseks arvestada külma ja tuule koosmõju ehk tegelikult inimesele toimivaid külmakraade. Tuule-külma indeksit saad vaadata siit.
Esmaabi organismi kerge ja raskekujulise jahtumise korral
Kerge ja mõõdukas vaegsoojumus
1. Kannatanu tuleb kiiresti viia sooja ruumi.
2. Võtta ära märjad riided ja jalanõud, anda kuivad riided või mässida sooja teki sisse.
3. Külmunut tuleb soojendada aeglaselt ja ettevaatlikult kehapinna pealt, kaenla alt, kubemete kohalt. Ärge soojendage külmunu käsi ja jalgu!
4. Külmunu ei tohi liikuda (käia), ta peab rahulikult lamama või istuma.
5. Külmunule antakse sooja jooki, alkohoolseid jooke anda ei tohi.
6. Pärast ülessoojenemist ei tohi kannatanu uuesti külma ja tuule kätte minna.
7. Tõsisemate haigusnähtude ilmnemisel tuleb kannatanu viia haiglasse.
Raske vaegsoojumus
1. Külmunut tuleb tõsta ja abistada väga ettevaatlikult, vältimaks järske liigutusi.
2. Külmunule ei tohi anda alkohoolseid jooke.
3. Mässige külmunu sooja teki sisse ja pange rahulikult lamama.
4. Kannatanule tuleb kutsuda kiirabi ja ta haiglasse viia, pole otstarbekas teda ise soojendama hakata.
Allikas: Terviseamet
