Ja samas ei saa paljud sellest arugi. On väga vähe perioode naise elus, mil miski tema magamist ei sega. Unehäired on väga tavalised ning jäävad sageli diagnoosimata, ütleb dr. Meir Kryger, Manitoba ülikooli unehäirete kliiniku direktor.

See ei tähenda sugugi seda, et mehed unehäirete all ei kannataks. Paraku moodustavad naised unevaeguse valdkonnas omaette kategooria, ütleb Kryger, kelle sulest ilmub järgmisel kevadel naiste unehäirete raamat.

Tema sõnul mõjutavad naiste und paljud sellised tegurid, mis mehi iial ei taba, näiteks raseduseaegsed unehäired, ärkamine rinnaga toitmise ajal ning kuumahood. Kõige levinum unehäire on unetus ning kõigis vanusegruppides kannatab selle alla kaks korda rohkem naisi kui mehi.

Georgetowni ülikooli psühhiaatri dr. Suzanne Griffini sõnul süvendab probleemi ka see, et paljud naised ei saa ise arugi, et nad kannatavad unehäirete all.

Mõned tema poole pöörduvad naised arvavad, et neil on tähelepanu defitsiit või depressioon ja kui neilt une kohta küsida, siis arvab neist enamus, et nad magavad hästi, isegi kui nad lähevad voodisse kell kaks öösel ja tõusevad kell kuus.

Griffin ütleb, et paljud naised armastavad õhtul kaua üleval olla, kuna see on ainus vaikne aeg, mil nad omaette olla saavad, et teha oma asju. Kõik magavad, pesu ja nõud on pestud, köök kraamitud ning nad saavad lõpuks ometi natuke enda jaoks aega näpistada.

Nii mehed kui naised vajavad optimaalselt seitse kuni kaheksa tundi und. Vähesem magamine põhjustab tähelepanuhäireid, ärritust ja väsimust, mis võib ilmneda muude terviseprobleemidena.

Tema sõnul on uni tervise säilitamiseks niisama hea kui tervislik toitumine ja sport.

USA Riikliku Unefondi poolt 1000 30-60-aastase naise hulgas 1998. aastal läbi viidud uuring näitas, et:

  • 74 protsenti naistest magab tööpäevadel alla kaheksa tunni; keskmine uneaeg on kuus tundi 41 minutit.

  • 31 protsenti kasutab ärkvel olemiseks kofeiiniga jooke või ravimeid.

  • 50 protsenti naistest on istunud unisena rooli taha ning neist 14 protsenti on roolis tukkuma jäänud.

    Kryger ütles, et üks unega seonduv probleem — uneapnoe — võib avaldada tervisele tõsist mõju. Uneapnoe sümptomid on norskamine, hommikused peavalud ja nõrkus päeva ajal.

    Uneapnoe tähendab seda, et inimene katkestab magamise ajaks 10 või enamaks sekundiks hingamise.

    Selle kõrge vererõhu ning südamehaigustega seonduva seisundi all kannatab umbes 18 miljonit ameeriklast.

    Kuna uneapnoed esineb anatoomiliste iseärasuste tõttu meestel kaks korda sagedamini kui naistel, jääb see naistel sageli diagnoosimata.

    Tavaliselt arvatakse, et see on meeste probleem ning naised võivad selle all aastaid kannatada, ilma et neile õiget diagnoosi pandaks.

    Griffin ütleb, et on oluline, et naised mõistaksid, et nad võivad kannatada unepuuduse all. Kui kontroll välistab apnoe, siis võite te kannatada arvukate muude unehäirete, näiteks rahutu jala sündroomi, all. Võimalik, et stress, ängistus ja halvad magamisharjumused segavad teie und. Arst oskab patsiendile soovitada, kuidas head unehügieeni omandada, ütles Griffin.

    Häid uneharjumusi aitab kujundada ühel ja samal ajal voodisse minemine ja tõusmine, magamistoa kasutamine vaid magamiseks ja seksiks (ei mingit televiisorit), uneaja piiramine 6,5 tunnile, et inimene on veidi väsinud, aga ei kannata unepuuduse all, mis võimaldab tal järgmisel öösel paremini magada, kofeiinist loobumine, väikeste sagedaste söögikordade tegemine ja regulaarne treening iga päeva.

    Teine võimalus on lühiajaline ravimite tarvitamine. Tänapäeva ravimid ei tekita sõltuvust ega tee uimaseks, ütleb Griffin.

    Kryger soovitab probleemi esinemisel abi otsida, kuna unehäired ei kao iseenesest.