„Insuldi üks põhjus on ajuveresoone lõhkemine, mille tulemus on verevalum ajus. Enamik insultidest on aga põhjustatud ajuveresoone ummistusest verehüübe ehk trombi tõttu — seda kutsutakse ajuinfarktiks. Trombi tõttu ei saa närvirakud enam energiat ning lakkavad töötamast,“ selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloog prof Janika Kõrv.

Insulti esineb rohkem meestel, haigestuda võivad nii nooremad kui vanemad inimesed. Insult tekib äkki ning sümptomite ära tundmine ja kiire sekkumine võib päästa elu.

Insuldi puhul tuleb tegutseda kohe, sest iga sekund loeb. Insuldile iseloomulikke sümptomeid aitab meeles pidada, ära tunda ja tegutseda ingliskeelne sõnakombinatsioon FAST (face, arms, speech, time ehk nägu, käed, kõne, aeg). „Jälgige, kas patsiendi üks näopool või suunurk on alla vajunud, paluge tal näiteks naeratada. Kontrollige, kas inimene saab mõlemat kätt tõsta ja neid üleval hoida, kas tema kõne on segane. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb kiiresti tegutseda ja helistada viivitamatult häirekeskuse numbril 112,“ soovitab arst.

Ligi kolmandik insulti haigestunutest sureb esimese kuu jooksul ja kolmandik ei parane täielikult. Tegemist on ägeda haigusega, millesse haigestub Eestis üle 5000 inimese aastas.

Insulti võib haigestuda igaüks. Insuldi ennetamiseks tuleb loobuda suitsetamisest ja alkoholist, süüa tervislikku toitu ning olla füüsiliselt aktiivne. Insuldi tekkimist soodustavad mitmed tegurid ja haigused, mis on ravitavad — näiteks kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres ja kodade virvendusarütmia (üks südame rütmihäiretest).

Neuroloog prof Janika Kõrv jagab videoloengus nõuandeid, kuidas insulti ära tunda. Vaata videot siit: