Riina (48) peab ennast põhimõtteliselt terveks inimeseks. Ei ole ta rohkem haiglas olnud kui vaid sünnitamisel, ei tea ta, mis on angiin või seljavalu. Talvised viirusnakkused on teda kimbutanud sagedusega umbes üks kord iga 14 aasta järel. See-eest teab ta aga väga hästi, mis on peavalu. Kui pea juba valutama hakkab, siis nii, et kohe hullusti. Mõnikord valutab laup, mõnikord oimukoht, vahel ajab ka iiveldama ja kui lähikonnas juhtub kellelgi liiga vali või kile hääl olema, siis Riina lausa põgeneb!
Mõnikord kestab valu mitu päeva järjest, mõnikord vaid paar tundi korraga. Mõnikord aitab ühest tabletist, teinekord võib neid neelata päev läbi, aga kasu ei mingit. Mõnikord ärkab Riina sellise valuga, et hoiab voodist väljudes oma pead sõna otseses mõttes kahe käega kinni ja liigutada saab vaid tasa-tasakesi. Ühepoolsed, tugevad, koos iiveldusega valud on viimaste aastate jooksul sagenenud. Kui varasematel aastatel oli selliseid valusid üks-kaks korda kuus, siis nüüd neli-viis.
Riina valude seaduspära on, et puudub igasugune seaduspära. Naine on püüdnud mõista, kas on ka sündmusi või asjaolusid, mille järel valu algab, et neid siis vältida, aga eriti palju seoseid pole ta leidnud. Kui, siis vaid seda, et sageli valutab pea kas menstruatsiooni eel või ajal ning tihti kulub nädalavahetuse üks päev puhtalt peavalutamisele, enamasti laupäev. Üks peaaegu 100-protsendiline reegel on siiski: kui Riina juhtub olema reisil või mõnes muus kohas, kus ei saa oma igapäevast kohviannust kätte, siis on küll enam-vähem kindel, et vähemalt pärastlõunaks on peavalu platsis. Ja tõmbetuul annab ka küllalt kindla garantii peavalu tekkeks.
Millal Riina peavalud alguse said, ei oskagi ta enam öelda. Nii kaugele, kui ta meenutada suudab, mäletab ta ennast koos peavaludega. Sama vaevus on ka Riina emal ning pojalgi. Poeg koges oma üsna selgelt avalduvat migreeni esimest korda pärast keskkooli lõppu, kui oli äsja eksamite pingest vabanenud. Kui Riina ütleb, et peavalu ajab teda vahetevahel iiveldama, siis poeg Priit lausa oksendab valust. Tema ei ütle, et vaid mõned kiledad hääled käivad närvidele, ta ei talu sel ajal absoluutselt mitte mingeid hääli ega lõhnu, ka valgust mitte. Kui Riina näeb kodule lähenedes, et päise päeva ajal on kardinad ette tõmmatud, siis on selge — Priidul on peavalupäev.
AS Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogia osakonna juhataja Toomas Toomsoo ütleb, et Riinal paistab olevat kombineeritud peavalu, tundub, et tal esineb nii migreeni- kui ka pingetüüpi peavalusid. Laupäevased valud viitavad pingetüübile — need valud tekivad just pinge languse ajal. Kroonilisele migreenile viitab see, et atakke on sageli ja need on üsna hullud. Ühepoolsete, tugevate, koos iiveldusega valude sagenemine näitab, et tegemist on kroonilise migreeniga, patt on siin valuvaigistite najal elada, peaks mõtlema profülaktilisele ravile, mille tulemusena väheneks valuatakkide sagedus, leiab doktor.
Enamikule inimestest tuttav häda
Peavalu on inimkonda vaevanud arvatavasti tuhandeid aastaid. Naised kaebavad peavalu üle sagedamini kui mehed. Ida-Tallinna Keskhaigla hiljuti avatud peavalukeskuses käivad vastuvõtul peamiselt naised, nii tunnebki dr Toomsoo ennast justkui naiste arst. Et peavalu on rohkem õrnema soo kaebus, sellel arvatakse olevat hormonaalseid tagamaid, aga Toomsoo oletab, et küllap valutab meestegi pea, kuid nad ei taha seda tunnistada või ei pööra sellele tähelepanu. Ja arstide poole pöörduvad mehed üldse harvemini kui naised.
„Vanuse järgi on patsiendid peamiselt keskealised ja noored, vanemas eas kaob peavalu sageli ära. Migreen võib naistel menopausi saabudes leeveneda, aga võib muutuda ka pingetüüpi peavaluks. Mõne eakama inimese peavalud võivad olla põhjustatud ravimitest, mida ta vanemas eas ohtralt tarvitab, olgu siis peavalude või muude hädade vastu. Nii et mõnikord võivad peavalude põhjuseks olla peavalutabletid ise! Mitme toimeainega ravimid, näiteks tsitramon, analgin, pentalgin ja baralgin, mida saab kusagilt turult veel osta, võtavad hetkeks küll valu hästi ära, ent samas on neil omadus tekitada ise kroonilist peavalu,” soovitab Toomsoo neist hoiduda.
Peavalu vaevab sagedamini psüühiliselt labiilsemaid inimesi, kellel on ka stressitaluvus madalam. Arvatakse veel, et inimestel, kellel on lapseeas olnud palju stressi, võib see täiskasvanuks saades formeeruda peavaluks. Üsna suur roll on peavalude tekkel pärilikkusel.
Primaarsete peavalude korral on peavalu ise esmane kaebus, sekundaarsete peavaludega on tegemist, kui patsiendil on mingi muu (ajutine) tervisehäda, mis võib teiste sümptomite kõrval ka peavalu esile kutsuda. Näiteks gripp või mõni muu palavikuga kulgev viirushaigus, põsekoopapõletik, glaukoom.
Peavalu võib vallandada väga palju põhjusi, alates psühholoogilisest või vaimsest pingest kuni näljani. On hulk toiduaineid, mis põhjustavad teatud inimestele peavalu, näiteks šokolaad, vein või tsitruselised. Mõni ei kannata leili. Kel on kalduvus peavaludele, neil soovitab dr Toomsoo võimalusel külma vältida. Teinekord pole vajagi vinge tuule käes lõdiseda, aitab jäätisestki, mis võib mõnel juhul esile kutsuda lühiajalise tugeva valu. Igaüks võiks jälgida ja tähele panna, mis temal valu vallandab, et siis neist asjust hoiduda.
Kliimagi mõjub. Soojas kliimas enamasti pea ei valuta ja suvel on ka Eestis peavalutamist vähem — niisugune mulje on jäänud Toomsoole patsiente kuulates. Tuuline ja külm ilm soodustab migreeni. Naised on ilmastiku muutuste suhtes tundlikumad kui mehed.
Pingepeavalud
Enamlevinud peavalude liigid on pingetüüpi peavalud ja migreen. Toomsoo ütleb, et migreeni peetakse nagu peenemaks haiguseks, keegi ei taha tunnistada, et tal on pinged. „Migreen on tegelikult vaid kümnendikul peavalude käes kannatajaist. Pingepeavalud on siiski kõige sagedasemad. Aga inimesed arvavad, et kui neil on raha, auto(d), maja(d) jne, siis ei saa neil mingeid pingeid olla. Soovitan siiski endasse vaadata ja mõtiskleda, kas elu on ikka nii pingevaba, ehk olete kas või väsinud või üle töötanud. Või tahaksite elult hoopis midagi muud kui need majad-autod?”
Pingepeavalude puhul ei aita mitte tablettide kugistamine, vaid pingeallikast hoidumine. See tuleb aga üles leida. Kroonilisest pingevalust lahtisaamiseks on peamised vahendid eluviisi korrigeerimine ja antidepressandid. Iga antidepressant ei aita, kõige tõhusam on peavalu vastu amitrüptilliin.
Antidepressante ei peaks kartma, ütleb Toomsoo. „Kui saad aru, et sul on pingetüüpi valu, siis pole vaja seda iga päev valuvaigistitega tappa, vaid mõelda parem sellele, mis seda tekitab,” soovitab Toomsoo. „Kui valu on tugev, tuleb ka rohtu võtta, mitte oiata, et ei taha ennast mürgiga tappa. Kui valu läheb krooniliseks, on palju raskem ravida.” Rohu võtmise sageduse kohta ütleb doktor: nii vähe kui võimalik, aga nii sageli kui vajalik. Ühtedele mõjub üks rohi, teistele teine. Kõige olulisem on annus. Kui ei mõju, oli ehk doos väike. „Ei ole nõrku ja tugevaid valuvaigisteid, on nõrk ja tugev valu,” selgitab Toomsoo. Rohukarbilt tasub vaadata, kui palju tohib korraga võtta, sellest peaks kinni pidama.
Kui valuhoog tekib, soovitab Toomsoo püüda magama jääda. „See oleks üks paremaid valikuid, magamine leevendab alati valu. Tablett sisse ja magama,” õpetab ta. „Ka hommikul, kui oled valuga ärganud, püüa uuesti magama jääda.” Pingepeavaluga on aga kahjuks just nii, et valu on nii tugev, et segab magamajäämist.
Pingetüüpi peavalu on tuim, püsiv valu, sageli kahepoolne, oimukohtades, või ka lagipeas. Valu on mittepulseeriv, füüsiline pingutus ei suurenda valu (mõni migreenihoos vaevleja saab vaevu ennast liigutada). Mõnikord avaldub valu survetundena, nagu keeraks keegi pea kruustangide vahele, peanahk võib olla hell. Hood võivad kesta tunde. Pingetüüpi peavalu kogevad mõnikord ka inimesed, kes üldiselt ei kannata peavalude käes.
Esinemissageduse järgi eristatakse kolme vormi:
- harv episoodiline valu (harvemini kui kord kuus),
- sage episoodiline valu (kuni 14 atakki kuus),
- krooniline pingetüüpi peavalu (kuu jooksul üle 15 valuperioodi).
Püsiva peavalu eelsoodumuseks on introvertsus (kinnine, n-ö sissepoole elav isiksus), psühhoemotsionaalne pinge, depressioon. Paljudel juhtudel on raske aru saada, kas suure peavaluga kaasas käivad närvilisus ja depressiivsus on valu põhjus või tagajärg. Kindel on aga see, et kaasasündinud tegurid etendavad peavalu arengus suuremat rolli kui välised.
Migreen
Migreen algab sageli puberteedieas või 20ndates eluaastates. Pärilikkusel on selle tekkes väga suur osa. On märgatud ka, et migreenikutel on tihti ka madal vererõhk.
Eristatakse kahte migreeni alavormi: aurata ja auraga. Aurata migreeni puhul on valu sageli ühepoolne ja pulseeriv, tugevus on enamasti mõõdukas, hood võivad tekkida menstruatsiooni, pingelanguse, aga ka muudel aegadel. Valuhooga võivad kaasneda iiveldus ja/või oksendamine, valguse- ja helikartus. Mõned patsiendid täheldavad mõnikord juba mitu päeva enne atakki meeleolu kõikumist, liigsöömist, unetust või liigunisust. Valu ise võib tulla ootamatult ja järsku.
Auraga migreeni hoole eelneb aurafaas, mis avaldub mingi vaatevälja häirena ühe silma ees, virvendusena silmade ees, tuimusena või suremistundena ühes näopooles või käes, helidena kõrvus, paha lõhna tundmisena.
Toomsoo sõnul kirjeldatakse aurat kui seletamatut tunnet või aistingut, mis hoiatab, et hoog on algamas. Aurafaas kestab lühikest aega, valuatakk võib väldata aga tunde. Mõned on öelnud, et lähenevast valuhoost annab tunda kas näljatunne, haigutamine, ärrituvus või eufooria. Kui valu on käes, on see tugev, pulseeriv, kaasneda võivad iiveldus, oksendamine, kõrgenenud heli- ja valgustundlikkus. Kui valuhoog saab läbi, tunneb enamik haigeid ennast justkui peksasaanuna, aga mõned muutuvad hoopis aktiivseks ja tunnevad endas palju jõudu.
Toomsoo ütleb, et kui migreenihood esinevad harva, võikski neisse suhtuda kui paratamatusse — päris välja ravida seda ei saa, aga leevendust on võimalik saada ravimite abil. Kui tunnete, et valu hakkab tulema, võtke lihtsalt rohi sisse, pole vaja oodata, kuni valu läheb veel tugevamaks, siis ei tarvitse ka rohi aidata. Kaasaegsed migreeniravimid on küll kallid, aga tõhusad, kui neid õigel ajal võtta. Kui aitavad tavalised valuvaigistid — ibuprofeen, diklofenakk, paratsetamool –, siis võib neid kasutada.
Probleem on siis, kui atakid on sagedased ja kestavad kaua. Kui neid esineb rohkem kui neli korda kuus, siis tuleks alustada profülaktilist ravi, siis saab vähendada atakkide arvu ja tugevust.
„Kaua peavalu kannatanud inimestel võib korraga esineda mitu peavalu vormi. Migreeni ja pingetüüpi peavalu samaaegse esinemise tulemuseks võib olla krooniline igapäevane peavalu. Selle hoog algab tavaliselt ägedalt — migreenina — ja jääb püsima igapäevase peavaluna.
Alarmeeriv on see, kui järsku tekib mingi teistmoodi valu, selline, millist pole kunagi varem olnud, mis ei reageeri ka valuvaigistile, siis tuleks minna arsti juurde,” ütleb doktor.
Stressi roll
Kehalised sümptomid peegeldavad inimese emotsionaalset seisundit. Negatiivsetele emotsioonidele ja tunnetele vastab organism kaitsehoiakuga, sageli selleks lihaseid pingutades. Lihaspingest vabaneme siis, kui emotsionaalne seisund paraneb, aga lihaspinget saab ka ise teadlikult vähendada, millega omakorda kaasneb parem psühholoogiline seisund.
„Parim viis vältida peavalu on vältida stressi,” kinnitab Toomsoo. Stressis toodab organism suuremal hulgal adrenaliini, mis ergutab mõistust, annab jõudu ja kiirust. Kasutamata adrenaliin kuhjub organismis, tekitades lihaspingeid ja ka peavalu. Pinges vallandub stressiga seotud hormoonide juurdevool, lõõgastumine soodustab rahustavate hormoonide eritumist. Juba 10-minutiline puhkepaus on tõhus: pidurdub stressiga seotud ja aktiveerub rahustavate hormoonide eritumine.
Toomsoo soovitab selgeks õppida, kuidas vaimselt lõdvestuda, ennast stressiajendist lahti lõigata, kuni rahunete. „Pinges olles saab kiiresti ja tõhusalt lõdvestuda mitu korda järjest põhjalikult välja hingates. Väljahingamine viib toksiinid organismist välja ja võimaldab kõigil lihastel täielikult lõdvestuda,” selgitab Toomsoo.
Esialgu ei tarvitse lõõgastav väljahingamine kohe õnnestuda, aga kui see on kord selgeks saanud, võite välja hingates ka kujutleda, kuidas puhute pinge ja valu endast kaugele eemale. Toomsoo sõnul toimib selline meetod pingepeavalude vastu hästi. Stressi maandamise viise on teisigi, näiteks massaaž, värskes õhus jalutamine või kiiktoolis kiikumine, sest rütmiline õõtsutamine aitab tõrjuda ajju saabuvaid paanikasignaale. Toomsoo soovitab igaühel mingid talle sobilikud stressist vabanemise võtted selgeks saada, nii õnnestub vähemalt osa võimalikest peavaluatakkidest ära hoida.
Peavaluteemalisi küsimusi saab esitada portaalis www.peavalu.ee, vastajaks on Toomas Toomsoo ja teised arstid.
Toiduained, mis võivad peavalu tekitada:
piim, juust
nisu, rukis
šokolaad
muna
apelsin, viinamarjad
tomat, sibul
riis, sojauba
kala
sealiha, loomaliha
maapähkel, kreeka pähkel
alkohol
tee, kohv
