Perearst: läkaköha paanikaks pole põhjust
„Paanikaks ei ole põhjust, aga see on järjekordne tunnistus sellest, et ei saa kergekäeliselt suhtuda vaktsineerimise ärajätmisse või edasilükkamisse,“ ütles perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsent Marje Oona Delfile.
Haigusjuhtumite sagenemine statistikas on Oona sõnul tingitud eelkõige sellest, et haigust tuntakse paremini ära. „Veel mõned aastad tagasi peeti läkaköha vaid väikelaste haiguseks, tänapäeval on seda diagnoositud ka noorukitel ja täiskasvanutel,“ rääkis Oona.
Meediku sõnul ei anna vaktsineerimine ega ka haiguse läbipõdemine eluaegset immuunsust läkaköha vastu.
Vaktsiini kaitseefektiivsus on Oona sõnul küll 85 protsenti, kuid uuringud on näidatud, et vaktsineeritud lastel on haigestumise korral kergem haiguse kulg.
„Mida nooremalt läkaköha põdeda, seda raskem kulg,“ rääkis arst. Imikutel võib tema sõnul tekkida raskekujuline kopsupõletik või hingamisseisakud, millest võib tekkida hapnikupuudus ja omakorda ajukahjustus.
Eestis täiskasvanule vaktsiini pole
Eestis täiskasvanuid läkaköha vastu ei vaktsineerita, kuid näiteks Ameerika Ühendriikides vaktsineeritakse. Saksamaal vaktsineeritakse väikelaste vanemaid, mitmetes riikides, sealhulgas Soomes, ka noorukeid, rääkis Oona.
Ka Eestis on tehtud ettepanek 15-16-aastaste noorukite vaktsineerimiseks, kuid praegu seda siiski ei tehta. Vaktsineeritakse vaid väikelapsi ja koolieelikuid, esmaselt kolme kuu vanuses.
Kuigi täiskasvanutele mõeldud vaktsiin on Euroopa Liidus registreeritud, ei ole seda Oona sõnul Eestis saada ja täiskasvanud ei saa ennast hetkel perearsti juures ka tasu eest läkaköha vastu vaktsineerida.
Tänavu kümne kuuga on registreeritud 1048 läkaköha juhtumit, eelmise aasta samal ajal 414 ja veel aasta varem 391 juhtu. Oona sõnul oli aastate eest enne väikelaste vaktsineerimise alustamist haigusjuhtumeid kümneid kordi rohkem.
