Statistika väidab, et 3-7 protsenti naistest elab PMS-i perioodi üle nii raskelt, et nende igapäevaelu on täiesti halvatud. Just need naised kannatavadki PMDH (ingl. k. PMDD —
premenstrual dysphoric disorder
) ehk premenstruaalse düsfoorilise häire all.

Arstide hinnangul võib taoline häire tuua kaasa ekstreemseid muutusi käitumises ja enesetundes.

Teatud osal naistest langeb tuju niivõrd, et nad isegi elada enam ei taha. Nad isoleerivad end ümbritsevast ning muutuvad apaatseks. Teised jällegi kaotavad igasuguse kontrolli käitumise üle ning purskavad oma viha välja perekonna, töökaaslaste või ka täiesti suvaliste võõraste inimeste peale.

PMDH puhul süvenevad eelkõige mentaalsed sümptomid nagu tujulangus, rahutus ja närvilisus. Nagu ikka, ilmnevad sümptomid umbes nädalakese enne järjekordse menstruatsiooni algust. Siiani pole teadlased veel selgust saanud, miks osa naistest seda perioodi mitu korda raskemini üle elab. Vaevuste vähendamiseks on siiani teatud abi olnud antidepressantidest.

Rootsis, Karolinska Instituudis, on nüüd käsil uus laiaulatuslik rahvusvaheline uurimus, et selgitada välja, milline on uue, raseduspilli-sarnase preparaadi mõju PMDH sümptomitele. Uurimisgruppi kuuluv Angelica Hirschberg usub, et PMDH puhul on tegemist hormonaalsete kõikumistega. Kui teatud hormooni tase tsükli viimase viie päeva jooksul tõuseb, mõjutab see aju transmitterite süsteemi, mis omakorda juhib meie meeleolusid. Uus preparaat aitaks hormonaalset taset ühtlasena hoida.

Kuidas on lood sinuga, kas oled samuti hädas raskekujulise PMDH-ga? Mõtle, milline näeb välja sinu päevade-eelne aeg ning vasta allpool toodud 10 küsimusele.

  • Kas su meeleolu halveneb sellel perioodil?
  • Kas sind vaevab ängistus?
  • Kas sinu tujud kõiguvad üles-alla?
  • Kas sa ärritud kergesti?
  • Kas sul on raske leida motivatsiooni igapäevaste toimingute tegemiseks?
  • Kas sul jääb energiast puudu?
  • Kas sul on raskusi keskendumisega?
  • Kas sinu isu on suuresti muutunud?
  • Kas sul on probleeme unega?
  • Kas sul esineb ka füüsilisi vaevusi nagu hellad rinnad ja nn paistes olek?

    Kui jah-vastuseid on rohkem kui viis, on väga tõenäoline, et ka sina pole PMDH eest pääsenud. Küsi nõu naistearstilt või psühhiaatrilt.

    * * *

    Meeleolu mõjutavad hormoonid

    Oksütotsiin: Rahu- ja heaoluseisundi hormoon, nn mõnuhormoon, mis vallandub nt orgasmil ning ka lapse imetamisel. Tänu oksütotsiinile tunneb naine seksuaalset rahuldust.

    Östrogeen: Rõõmuhormoon, naishormoon. Östrogeenitase tõuseb tasapisi enne ovulatsiooni. Kui naine rasestub, jätkub östrogeeni moodustumine, kui rasedust pole, hakkab östrogeenitase vähenema ning organism produtseerib lisaks progesterooni ehk kollakehahormooni.

    Progesteroon: Võiks öelda, et ka masendushormoon, sest muudab naised närvilisemaks ning võib kaasa tuua depressiivset meeleolu, ka tundub keha õhku täis olevat, paistes.

    Testosteroon: Lõbu- ja kirehormoon, meeshormoon. Kõrge testosteroonitase tõstab ka naiste seksihimu.