Põldosi ehk konnakuusk
Põldosja kasvukohtadeks on niidud, sealhulgas puisniidud, lisaks savised ja liivased nõlvad, põlluteed, metsaservad, eriti haruldane ei ole ta ka umbrohuna põldudel, millest pärineb ka tema nimetus.
Põldosi ei ole osjade taimeperekonna ainus Eestis kasvav liik, sagedasemad esindajad on veel mets-, aas-, soo- ja konnaosi, millest ühtegi ravimtaimena ei kasutata. Kuna niitudelt jm looduslikest kasvukohtadest korjates võib end taimede alal mitte just kõige kindlamana tunda ja kergesti sattuda võrdlemisi sarnastele mets- või aasosjale – soo- ja konnaosi on rohkem märgade maade asukad –, oleks vist kõige kindlam piirduda osja korjamisel põlluga, kuhu teised osjaliigid ei tavatse tungida. Et põldosja kandvaid põlde korjamishuvilistele jätkuks, selle eest näib ka meie põllumajanduspoliitika hea seisnud olevat.
Põldosja korjamiseks pakub kirjandus kuivi päevi juunist septembrini, kusjuures suvine võrse lõigatakse maapinnast 5–10 cm kõrguselt ja kuivatatakse võimalikult kiiresti. Säilivusaeg kotis või puunõus on kuni neli aastat.
Põldosjavõrsed sisaldavad, olenevalt kasvukohast, ränihapet 3–16%, räniühendid aitavad tagada sidekoe, veresoonte ja luude normaalset talitlust; samuti orgaanilisi happeid, alkaloide, saponiine, mineraalsooli, valke, rasvõli, vitamiine, park- ja mõruaineid.
Põldosjast valmistatud preparaatidel on
Enne tee, leotise või keedise valmistamist tuleb kuiv droog peenestada, lusikatäied on arvestatud kuhjaga. Valminud tee kurnatakse. Korraga ei soovitata valmistada üle kahe päeva vajaduse. Retseptide juures võetavad kogused on arvestatud täiskasvanuile, lastele peavad need olema kuni mitmekordselt väiksemad.
Kui põldosjateed tahetakse kasutada osteoporoosi ehk luuhõrenemise profülaktikaks, tuleb võtta 60 g ürti 1 l vee kohta ja keeta, kuni pool veest on aurunud, sest ränihappesoolad lahustuvad aeglaselt. Jahtumise järel kurnatakse ja juuakse 2 korda päevas pool klaasi korraga tühja kõhuga, s.o kas pool tundi enne või paar tundi pärast sööki.
Järgnevalt mõned taimravikirjandusest kogutud PÕLDOSJATEE retseptid.
1. 2 spl droogi 1 klaasile keevale veele, lasta tõmmata 15–20 min.
Juua ¼ klaasi 2–4 korda päevas I>pahaloomuliste kasvajate täiendraviks. Välispidiselt kasutada mädaste haavade raviks ja kurgu kuristamiseks mandlipõletiku korral. Kui panna klaasitäiele keevale veele 1–1,5 spl droogi ja lasta tõmmata 30 min, kasutatakse leotist välispidiselt silmapõletiku puhul.
2. 2 spl droogi 1 kl vee kohta, keeta 15 min, jahutada, kurnata.
Juua ½ kl 3–4 korda päevas pärast sööki isheemiatõve, kopsu- ja kopsukelmepõletiku ja tinamürgituse korral, samuti nakkushaiguste ärahoidmiseks. Hemorroidsete verejooksude korral teha külma tõmmise kompresse, nina verejooksu ja suu limaskesta haavandite korral kasutada loputamiseks.
Välispidiselt kasutatakse veel nahatuberkuloosi, sammaspoole, fistulite, troofiliste ja mädaste haavandite ning furunkulite raviks. Juuste väljalangemise korral loputada üle päeva pead.
3. 20 g droogi 1 kl keeva vee kohta, lasta tõmmata 20 min.
Võtta ½–1/3 kl 3 korda päevas pärast sööki kõrgvererõhu ja allergilise diateesi ehk allergiasoodumuse puhul, 1 spl 3–4 korda päevas sünnitusjärgsete verejooksude ja emaka toonusenõrkuse korral, 1½–1 kl 3 korda päevas enne sööki kusihappe- ja oblikhappesooladestneeru- ning põiekivide väljutamiseks *. Juues seda kuumana lonkshaaval ja hoides uriini kinni, et põit survega tühjendada, kaob enamik kusekive.
4. 1 tl droogi 1 kl keeva vee kohta, lastakse tõmmata 4–5 min.
Juues päevas ühe klaasi, soovitavalt lonkshaaval, põldosjateed, kaovad varsti reuma-, podagra- ja närvivalud. Selle tee pikemaaegne joomine on aidanud välja ravida kroonilist bronhiiti ja isegi tuberkuloosi. On takistuseks ka pahaloomuliste kasvajate arengule. Selleks juuakse enne hommikusööki 2 kl ja pool tundi enne õhtusööki 1 kl seda teed. Tursete tekkimisel, samuti vee kogunemisel südamekelmesse ning neeruhäirete puhul on 1–2 kl teed heaks vett väljaajavaks vahendiks.
5. 2–3 tl droogi 1 kl keeva vee kohta, lasta tõmmata 4–5 min.
Juua üks–kaks klaasi päevas kopsu-, mao- ja hemorroidaalse verejooksu puhul. Kestva ninaverejooksu korral teha jahutatud tõmmisega kompresse.
6. 10–15 g droogi 1 liitri vee kohta, keeta 5–10 min.
Juua kopsutiisikuse, kurgu-, rinna-, südame- ja maksahaiguste, kusepeetuse ja reuma puhul 1–2 kl päevas. Häid tagajärgi on saavutatud ka tuberkuloossete verejooksude korral.
7. 1spl droogi 1 kl külma vee kohta, lasta tõmmata 1 ööpäev.
Teha enne magamaminekut näomähiseid poorse, rasvase näonaha puhul. Peakõõma korral tuleb külmalt valmistatud leotis pisut soojendada ja pesta pead, pärast pesemist masseerida peanahka oliiviõliga. Kõõm kaob varsti.
8. Põldosja ja harilikku mailast võrdselt. Võetakse 1 tl droogi 1 kl keeva vee kohta, lastakse tõmmata jahtumiseni.
Juua 1 kl päevas, lonkshaaval, veresoonte lupjumise, verevarustuse puudulikkuse ja kaelaradikuliidi korral.
9. Põldosja ja naistepuna võrdselt. 1 tl segule valada 1 klaas keeva vett, lasta tõmmata jahtumiseni.
Juua 1–2 kl päevas ja õhtul süüa ainult kuiva toitu, siis aitab voodimärgamise vastu. Sama teega kuristamine aitab kurgumandlite põletiku, suu- ja hambamädaniku, fistulite ehk uuriste ja polüüpide puhul suulaes ja kurgus.
Põldosja-AURUKOMPRESS
Valuliste põiekülmetuste * ja kramplike valude korral abistab kuum põldosjatõmmis, mille aurusid lastakse 10 min põiele mõjuda, olles end hommikumantlisse mässinud. Aurud mõjuvad juba mõne korra järel.
Vanad inimesed, kellel tekib uriinipeetus ja kes seetõttu valudes vaevlevad, saavad tuliste põldosjaaurudega oma vaevustest lahti. Põldosja-aurukompressi kasutatakse ka sisemiste kasvajate puhul, auru vastavale kohale lastes.
PõldosjaVANNID Neeru- ja põiekivide puhul soovitatakse teha põldosja istevanne, need kergendavad koos ravimtee joomisega kivide väljutamist.Üsna kiiret positiivset mõju avaldab istevann ka neeruvaagnapõletike ja –mädanike * puhul.
Põldosja-istevannid võtavad ruttu ära ka lülisambavalud.Valude põhjuseks on sageli häiritud neeru surve, mis tekib neeru kerkimisest. Vann mõjub neerudele, surve lülisamba närvidele lakkab ja valud kaovad.
Sügelevate löövete vastu aitab põldosjaleotisega vannitamine, pesemine või põldosjakompressid. Samad moodused aitavad ka mädase küünepõletiku, säärehaavandite, vanade paranematute haavade, luusööbija, vähilaadsete kasvajate ja kõikide sammaspoole liikide, ka tuberkuloosse näosammaspoole korral.
Vanni tegemiseks valatakse kibutäis põldosja külma veega üle ja lastakse kuni 24 tundi liguneda. Leotis kurnatakse, soojendatakse ja lisatakse sooja vett soovitud hulgal. Vannivee temperatuur peab olema selline, mida nahk ja süda kannatavad. Ka toatemperatuur ei tohi olla jahe. Vanni soovitav kestus 20 minutit. Pärast vanni ei soovitata kuivatada, vaid suure rätiku või hommikumantliga tunniks ajaks voodisse teki alla pugeda, seda nii iste- kui ka jalavannide puhul. Istevannis peab vesi ulatuma neerudest kõrgemale, kuid madalamale kui süda. Sama vanniveega võib teha järgnevatel päevadel veel kuni kuus jalavanni, jalad põlvedeni vees.
KOMPRESSID
Vanni tegemine on otstarbekas siis, kui sooja ravivee mõju on vajalik võrdlemisi ulatuslikule nahapinnale. Kui aga valupesa on võimalik katta kompressiga, siis selle tegemine on tunduvalt lihtsam, ka vähem vett ja ravimtaimi nõudev. Kamalutäis põldosja pannakse keraamilisse, klaas- või emailkaussi ja valatakse peale keev vesi. Lastakse tõmmata, kuni see on jahtunud kompressiks sobiva temperatuurini. Siis keeratakse märg kompressidroog hõredakoelisse riidetükki ja pannakse haigele kohale, soojustades riietega.
Hoitakse 25–30 min. Kui kompress peaks vahepeal ära jahtuma, kastetakse droog uuesti sooja tõmmisesse. Soojast kompressist nahale nõrguv vedelik ei suuda vast päriselt asendada vanni, aga ravipraktikas on kompress oma efektiivsust näidanud ja kompresse soovitavad mitmed autorid. Selliseid kompresse peetakse mõjusaks ka kasvajate arengu tõkestamisel. Droogi ja selle leotist võiks vahetada iga 2–3 päeva järel.
Värske põldosi. Valutavate hemorroidide puhul pannakse peale puder värsketest põldosjadest. Need pestakse hästi puhtaks ja hõõrutakse puust lõikelaual pudruks.
Põldosjatinktuur. 10 g põldosjale valada 50 g teraviljaviina, lasta suletud nõus tõmmata 14 päeva, soovitavalt päikesepaistel ja iga päev loksutades. Seejärel kurnatakse, ka põldosja läbi pigistades. Kui jalad higistavad, tuleb need ära kuivatada ja tinktuuriga sisse hõõruda.
Põldosjapraad. 200 g kevadisi eospeaga võrseid pesta, veeretada kuivikupurus, valada peale 60 g hapukoort ja kergelt pannil praadida. See parandab neerude tegevust ja täiendab organismi vitamiinivaru.
Põldosi piimaga. Eospead puhastada, pesta, peenestada, valada peale piim, lisada kuivikupuru ja lasta seista 10 min. 1 kl eospeade kohta võtta 1 kl piima ja 15 g suhkrut. Jook on eriti kasulik ainevahetushäirete, podagra, põiekivitõve ja veresoonte lupjumise korral, samuti leevendab kevadist vitamiinivaegust.
* NB! Vastunäidustused. Ehkki põldosi on kasutatav kusekivide väljutamiseks ning pakutud ravivahendina ka neeruhaiguste puhul, on ta siiski vastunäidustatud juhtudel, kui põetakse ägedat neerupõletikku või põletikku mõlemas neerupäsmakeses. Negatiivseid kõrvaltoimeid põldosja kasutamisel täheldatud ei ole.
