Peale diagnoosi...
„Kui ravist rääkida, siis 1976-1995 ei olnud mul mingit pidevat ravi, enne kui dignoos pandi,“ sõnas mees. „Peale diagnoosimist sain alguses tabletiravi, edasi kuni tänaseni saan bioloogilist ravi. Mind on bioloogiline ravi aidanud ja hoidnud haiguse remissioonis.“
Neile, kes on äsja haiguse diagnoosi saanud, soovitab Margus mitte pead norgu lasta, vaid kuulata ja vaadata, mida keha nõuab ja mida eemale lükkab. „Ravimitest ei tasuks kergekäeliselt loobuda, ainult tervisliku toidu peale üle minnes. Minu näite puhul võib haigus olla varjatud kujul remissioonis ca 20 aastat ja ägeneda uuesti hoopis kurjemal kujul. Kindlasti võiks võtta ühendust meie seltsiga, kus saame üksteisele alati toeks olla.“
Põhjused pole teada
„Tegemist on haigustega, mis pole Eestis veel nii laialdaselt levinud nagu Lääne-Euroopas või USA-s,“ lausus Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog dr Benno Margus. „Nende haiguste puhul me tõesti ei oska öelda, millest need täpselt tekivad. Samuti ei saa patsiente täiesti terveks ravida. Ükski ravim pole haavandilise koliidi ja Crohni tõve puhul ülitõhus.“
Patsientide ravist rääkides toob dr Margus välja, et Eestis on olemas kõik ravivõimalused mis mujal maailmas. „Ravi puhul saame alustada samm-sammult ning vajadusel kõik ravivõimalused läbi proovida. Üks tõhusamaid ravisid on bioloogiline ravi, kuid ka see ei ole antud haiguste puhul imeravim. Umbes 40% haigetest jõuab remissiooni ning on juhtumeid, kus haigus on ise remissiooni läinud.“
„Soolehaigustega võivad kaasneda ka muud haigused — näiteks maksa- ja sapiteede haigused, lülisamba ja liigeste probleemid, silma- ja nahaprobleemid ning veel mitmed muud võimalikud soolevälised haigusilmingud. Mõned neist ei pruugi kaduda isegi siis, kui jämesool eemaldatakse. Aastaid kestnud jämesoolepõletik suurendab ka jämesoolevähi riski,“ lisas dr Margus. „Tegemist on väga raskete haigustega, millest ei parane, kuid tänapäeval me oskame juba ette ennustada, kui tõsiseks võib haiguse kulg muutuda ning vastavalt sellele ka seada raviplaani.“