Mõne inimese organism on selliste hormonaalsete muutuste suhtes tundlikum, teistel ei pruugi hormonaalsed kõikumised aga kuidagi väljenduda. Menstruaalmigreeni kogeb arstide hinnangul ligikaudu 10–15% migreeni all kannatavaid naisi.

Apteegi käsimüügis on peamisteks peavalurohtudeks paratsetamool või ibuprofeen. Samas võib leida ka ravimeid, kus kombineeritakse paratsetamooli kodeiini või kofeiiniga. Neid tuleks kasutada harvem ja jälgida, et valuvaigistavate ravimite tarvitamine ei muutuks liigsagedaseks, muidu võivad peavalud krooniliseks muutuda.

Valuravis on oluline ravimi õigeaegne võtmine. Peavalu leevendamine võiks alata kohe, kui on tunda valuaistingut. Pikaajalisel valu kannatamisel on oht, et valu tugevnemise järel ravim enam nii tõhus pole, see aga võib viia liiga suurte ravimiannuste tarvitamiseni. Mida varem valuvaigistav ravim sisse võtta, seda suurema tõenäosusega valu ka vaibub.

Jälgida tuleks ka iga üksiku annuse õiget suurust. Näiteks keskmine täiskasvanu peaks paratsetamooli võtma kaks 500 mg-st tabletti. Kui aga valida ibuprofeen, siis tuleks võtta korraga 400 mg — sest poole väiksem kogus ei pruugi aidata. Väiksema annuse tarvitamise ja selle mitte toimimise korral arvatakse tihti ekslikult, et „see ravim mind ei aita”, kuigi tegelikult peitub põhjus hoopis alaravis.

Ravimite kõrval ei tohi unustada ka teisi ravivõtteid. Kasutusel on erinevad jahutavad salvid ja külmakotid, hästi mõjuvad lõõgastavad protseduurid, puhkus, uni ja hea tuju üleval hoidmine.

Valuvaigisteid ei tohi kindlasti n-ö igaks juhuks tarvitada. Kuigi uue põlvkonna valuvaigistid tekitavad seedetrakti vaevusi harvemini, pole paraku ka need preparaadid kõrvaltoimetest täielikult vabad.