Proviisor avaldab 5 põhjust, miks on praegu oluline C-vitamiini tarbida ja mis on selle vitamiini optimaalne päevane kogus

 (3)
Proviisor avaldab 5 põhjust, miks on praegu oluline C-vitamiini tarbida ja mis on selle vitamiini optimaalne päevane kogus
Foto: Adam Śmigielski/Unsplash

C-vitamiin on väga populaarne oma tervendavate ja toetavate omaduste poolest. Mitmekülgse toitumise korral on keha vitamiiniga hästi varustatud. Suuremad kogused on vajalikud aga suitsetajatele ja suurema füüsilise koormuse puhul, rasedatele ja imetavatele emadele. Südameapteegi proviisor Leilika Stepanova selgitab lähemalt, miks on oluline oma C-vitamiini varude eest hoolitseda ning millised toidud on vitamiini poolest kõige rikkamad.

Askorbiinhape ehk C-vitamiin sai populaarseks 1920. aastates, mil seda kasutati meremeeste seas levinud sidekoehaiguse skorbuuti raviks. Alatoitumise ja tugeva C-vitamiini puuduse tõttu muutusid skorbuuti põdeja koed ja kapillaarid hapraks, igemed paistetasid üles ja hakkasid veritsema. Sellele järgnesid välja langevad hambad, verevalumid ja halvasti paranevad haavad. Haiged olid jõuetud ja langesid kergesti külmetushaigustesse. Sageli lõppes haigus surmaga. Sidrunite ja apelsinide skorbuuti raviv toime avastati juba 1747. aastal, aga alles 1928. isoleeriti C-vitamiini molekul ning alustati selle omaduste kliinilise uurimisega. Tänapäevaks on proviisori sõnul teada, et C-vitamiin osaleb paljudes olulistes füsioloogilistes ja metaboolsetes protsessides.

1. Kaitse külmetushaiguste ja stressi eest

Seotud lood:

Proviisor Leilika Stepanova nendib, et enamus uuringuid ei näita siiski, et korrapäraselt toitudes aitab C-vitamiin ennetada külmetushaigustesse jäämist, küll aga on tõestatud, et selle puuduse korral on haigestumine suurem.

C-vitamiin aitab leevendada ja lühendada haiguse kulgu. Samuti osaleb see antikehade tootmises, mille ülesanne on tuvastada ja hävitada haigusi esilekutsuvad mikroorganismid. Peale selle soodustab vitamiin paljude teiste immuunsüsteemi töös osalevate vitamiinide: raua, kaltsiumi ja foolhappe imendumist.

2. Tõhus antioksüdant

Vitamiin C on tugev antioksüdant, mille peamine ülesanne on neutraliseerida organismi vabu radikaale. Vabad radikaalid on ainevahetuse käigus tekkivad osakesed, mis on organismile ohtlikud vaid suures koguses. „Kui vabadsid radikaale on organismis liiga palju, siis kahjustuvad rakud ja koed, nahk võib varakult vananeda ja juuksed langeda välja,“ selgitab Stepanova, mispärast võib järeldada, et C vitamiini manustamine aeglustab vananemisprotsesse ja takistab organite kahjustusi.

Paiksel manustamisel ehk otse nahale kandes neutraliseerib C-vitamiin vabu radikaale, mis tekivad UV kiirguse, suitsu ja keskkonna reostuse toimel. Proviisor lisab, et C-vitamiin on efektiivne ka pigmendilaikude vastu.

3. Soodustab kollageeni biosünteesi

C-vitamiin on lahutamatu osa kollageeni tekkeprotsessis. Kollageen toetab naha ja sidekudede tugevust, osaleb vigastuste parandamisel, aitab säilitada veresoonte elastsust ja vastupidavust. Vitamiin C puudus põhjustab häireid kollageeni tootmises ja seega sidekudede toetusfunktsioonis. Sellest tulenevadki probleemid igemetega, hambad võivad välja langeda, haavad paranevad aeglaselt ning veresoonte hapruse tõttu tekivad kergesti verevalumid.

4. Meeste viljatuse ennetamine

C-vitamiinil on tõestatult tähtis koht meeste viljatuse ennetamisel. On teada, et geneetilise materjali säilitamine sõltub spermatosoidide DNA terviklikkusest. C-vitamiin takistab DNA kahjustusi, mis võivad tekkida vabade radikaalide ja keha loomulike ensüümide poolt.

5. Efektiivne aju töö

Oma antioksüdantsete omaduste tõttu on C-vitamiin oluline ka aju töös. Muuhulgas stimuleerib askorbiinhape närvikiude ümbritseva kihi ehk müeliini tootmist ja närvirakkude küpsemist. C-vitamiini krooniline puudus soodustab närvisüsteemi haiguste, sh Alzheimeri, Parkinsoni, Huntington sündroomide arenemist, samamoodi esineb sellel seos psüühiliste haiguste, sh depressiooni, ärevushäire, skisofreenia tekkel.

C-vitamiini allikad

Peamine C-vitamiini allikaks on toit. Seda sisaldavad väga paljud toitained, mispärast normaalse toitumise ja tervisliku eluviisi puhul C-vitamiini puudust ei teki. Kõige rikkalikumalt on C-vitamiini paprikas, petersellis, rohelises tšillipipras, brokolis, kiivis, tsitruselistes, kibuvitsas, astelpajus ja tomatites. „C-vitamiin ei ole väga stabiilne ühend ning laguneb kergesti kuumtöötlemisel ning valguse ja hapniku toimel,“ ütleb Stepanova.

Apteekidest saab C-vitamiini väga erinevates ravimvormides: näritavad ja allaneelatavad tabletid, dražeed, kummikommid, kihisevad tabletid, pikatoimelised kapslid ja liposoomse C-vitamiini keelealune sprei, kapslid või suukaudne geel. Pikatoimelise ehk prolongeeritud kapsli ja liposoomsete preparaatide eelis on Stepanova sõnul suurem vitamiini biosaadavus, kusjuures pikatoimelise preparaadi puhul vabaneb vitamiin väikeste portsjonitena terve päeva vältel, seega jõuab rohkem aktiivset ainet imenduda. Paikseks kasutamiseks esineb vitamiin C tihti valgendavates kreemides, ka niisutavates seerumites ja emulsioonides.

Optimaalseks päevaseks koguseks soovitab proviisor 75-250 mg C-vitamiini. Suuremad kogused on vajalikud suitsetajatele ning tugeva füüsilise pingutuse puhul (umbes 30 mg rohkem), samuti rasedatele ja imetavatele emadele (umbes 10 mg rohkem). „Pikaajaline C-vitamiini kasutamine kogustes üle 2 g päevas võib kutsuda esile kõhulahtisust ning olla seotud neerukivide tekkimisega,“ hoiatab veel lõpetuseks Stepanova.