Psühholoog, psühhiaater, psühhoterapeut või psühhoanalüütik?
XX sajandi alguses leidsid teadlased psühholoogilisi probleeme vaid suurlinnade igal seitsmendal elanikul. Nüüd aga oleme pea kõik riskigrupis. Paljud meist on mõistnud, et hingevalu ei ole võimalik veiniklaasi uputada ning ka südamepuistamisest sõbratarile võib vaid ajutist leevendust leida. Peaks ikkagi spetsialisti poole pöörduma. Aga millise? Me ei registreeri ju ennast silmaarsti juurde, kui süda valutab…
Psühholoog
Psühholoog uurib patsiendi hingelist ja psüühilist seisundit: mälu seaduspärasusi, tähelepanu, mõtlemist, emotsioone ning suhtlemise iseärasusi. Lisaks baasharidusele on psühholoogil sageli eriala.
Lastepsühholoog uurib sügavamalt lapse arengut sünnist alates. Spordipsühholoog õpib tundma sportlaste käitumist. Sotsiaalpsühholoogi huviorbiiti kuuluvad aga suhted inimgruppide vahel. Kliinilised psühholoogid uurivad psüühikahäireid, haigete käitumist, seost vaimse ja füüsilise seisundi vahel. Kuid kliiniline psühholoog pole arst. Tema, nagu kõik teisedki psühholoogid, ravib sõna abil.
Tuleb pöörduda psühholoogi poole, kui …
• Tunned, et sul on raske inimestega suhelda või lihtsalt pole rahul sellega, kuidas su suhted teistega on kujunenud.
• Elus on kätte jõudnud raske hetk ja sa ei tea, kuidas käituda.
• Ei suuda iseseisvalt oma elulisi eelistusi kindlaks määrata — leida sobivat tööd või elukaaslast.
• Tahaksid oma võimeid arendada — näiteks mälu parandada.
• Soovid õppida oma seisundit muutma, näiteks mitte ärrituma.
• Tahad rääkida oma probleemist ning nõu pidada.
Arvesta:
• Psühholoog pole võlur ning olukord ei parane üksnes sellest, et sa külastad teda. Edu peamine alus on enda soov muutuda.
• Ära muretse, kui sa ei tea, kuidas oma probleemi sõnastada. Psühholoogi on õpetatud vestlust läbi viima ning sinu jaoks on kõige tähtsam tema juurde tulek.
• „Parimat“ spetsialisti otsides ära orienteeru reklaamile. Vahel läheb kogu aur üksnes sellele ning klientide jaoks ei jäägi enam aega.
• Sa ei pea psühholoogiga isiklikult tuttav olema. Väga raske on olla avameelne, teades, et õige pea tähistate koos selle inimesega aastavahetusepidu.
Psühhiaater
Arst, kes tegeleb psüühiliste haiguste, stressiga seonduvate häirete ning raskete läbielamiste tagajärgede väljaselgitamise ja raviga. Psühhiaater võib välja kirjutada ravimeid, määrata kompleksteraapiat ning anda saatekirju ravile. Ka psühhiaatritel on spetsialiteet. Paljud õpivad süvendatult psühholoogiat, et edukalt töötada nii haigete kui ka tervete inimestega.
Tuleb pöörduda psühhiaatri poole, kui …
• Märkad enda juures järske meeleolumuutusi — vaimustusest kuni sügava kurbuseni.
• Sind tabab ilma nähtavate põhjusteta halb tuju ning see kestab kaua, vahel lausa mitu nädalat.
• Ei suuda oma emotsioonidega toime tulla, näiteks võid vihastudes teist lüüa.
• Märkad olulist tähelepanu halvenemist, unustad palju ega suuda pikka aega keskenduda sellele, mis parajasti käsil on.
Arvesta:
• Hirm psühhiaatri poole pöördumise ees pole põhjendatud. Paljud häired (depressioon, kroonilise väsimuse sündroom) vajavad ravimeetodite ühitamist. Seejuures võtab arst arvesse ka kõik tervisega kaasnevad probleemid.
Psühhoterapeut
Psühholoogi või psühhiaatri hariduse saanud psühhoterapeut omandab veel lisaeriala. Psühhoterapeutiliste meetoditega ravimist õpitakse mitmeid aastaid. Psühhoteraapias on suur hulk koolkondi ja suundi, mis sageli vastanduvad üksteisele. Tavaliselt jääb spetsialist pooldama ühte või kahte meetodit, mida ta praktiseerima hakkab.
Psühhoteraapia võimaldab probleemi sügavamalt tundma õppida ning aitab inimesel leida oma isiklikke sisemisi ressursse selle lahendamiseks.
Tuleb pöörduda psühhoterapeudi poole, kui …
• Pole rahul oma elukäiguga ning soovid positiivseid muudatusi.
• Ei saa lahti mälestustest, mis isegi aja möödudes valmistavad sügavat valu.
• Tunned, et sind mõjutavad väga tugevalt teised.
• Kui sul on isiksuse kriis ja ei tea, mida edasi teha.
• Tunned psühholoogiliste probleemidega kokku puutudes füüsilise enesetunde halvenemist.
• Oled sõltuvuses (suitsetamine, alkohol), millest tahaksite vabaneda.
• Tunned pidevat väsimust ja rusutust, kuigi objektiivselt oled terve.
Arvesta:
• Psühhoteraapias ei eksisteeri pisiasju. Kui tunned end ebamugavalt kabinetis, mis asetseb kirurgi ja hambaarsti kabinettide vahel, siis ilmselt ei suju ravi edukalt.
• Sama käib psühhoterapeudi isiku kohta. Kui pärast 2-3 seanssi pole sa temaga harjunud ning sind segavad pidevad kahtlused tema suhtes, vaheta spetsialisti. Ja ära isegi murra pead põhjuste üle. Vahel juhtub, et inimeses ei meeldi meile lihtsalt tema hääl.
• Psühhoteraapia on aeganõudev protsess. Valmista end ette selleks, et kulub 10 seanssi või rohkemgi. Koostöö psühhoterapeudiga võib kesta kuid.
• Psühhoteraapia, nagu iga teinegi ravi, on valulik. Sageli tuleb tunnistada seda, mida oleme iseenda eest hoolikalt varjanud.
• Ära oota psühhoterapeudilt konkreetseid nõuandeid. Selle eest suudad ravikuuri lõppedes iseennast paremini mõista ning otsuseid vastu võtta.
Psühhoanalüütik
Psühhoanalüüs — üks psühhoteraapia liike — erineb keerukuse, kestuse ja isegi ebaharilikkuse poolest. Psühhoanalüüsi on kasutatud juba rohkem kui 100 aastat ning aeg-ajalt kogub see ikka ja jälle populaarsust. Sume valgus, valged seinad ja kušett — need psühhoanalüüsi atribuudid võimaldavad patsiendil täielikult lõdvestuda ja rääkida kõigest, mis pähe tuleb: meenutada lapsepõlve, jutustada unenägudest ning rääkida kõikvõimalikest tunnetest. Psühhoanalüütiku ülesanne on tungida inimese alateadvusse, jõudes sel moel psühholoogilise probleemi algse allika juurde ning lahendada probleem teadvustamise abil.
Tuleb pöörduda psühhoanalüütiku poole, kui…
• Kannatad juba pikemat aega põhjuseta hirmude käes.
• Unenäod on ebameeldivad. Ärkad nende tõttu sageli üles ega suuda neid hommikul kuidagi unustada.
• Tunnetad seletamatuid seisundeid — näiteks ei talu üldse rahvamassi või teatud lõhnu.
• Muretsed pidevalt, isegi sellistes olukordades, mille pärast pole sugugi tarvis muret tunda.
Arvesta:
• Psühhoanalüüs võib kesta aastaid, kusjuures üheks oluliseks tingimuseks on kohtumiste kindel perioodilisus.
• Psühhoanalüütik ja klient ei tohi kusagil mujal elus kohtuda. Ideaalis on nende ainsaks kohtumispaigaks psühhoanalüütiku kabinet.
• Psühhoanalüüs on kõige kallim psühhoterapeutiline teenus. Seda saab seletada protsessi keerukusega ning spetsialistide väga kalli ja pikaajalise ettevalmistamisega.
• Psühhoanalüütiku reeglite hulka kuulub kliendi teavitamine oma haridusest — tavaliselt ripuvad sertifikaadid ja diplomid kabineti seintel. Kui neid ei ole, ei tasu häbeneda nende kohta küsimusi esitamast. Vahel juhtub, et tavalised psühholoogid ja psühhoterapeudid nimetavad end psühhoanalüütikuteks. Hiljem aga selgitavad, et pidasid silmas sõna laiemat mõistet: „Ma ju analüüsin probleemi…“
Visiit spetsialisti juurde ei lahenda sinu probleeme võluväel. Peamine on avatus ja valmidus professionaali abil muuta oma elu paremuse suunas.
Allikas: Dobrõje Sovetõ, oktoober, 2009
