Üldjuhul peetakse seda lihtsalt närvilisuse tunnusmärgiks ja mööduvaks nähtuseks, mida kellelgi teisel ei esine. Tegelikult on aga tegemist häirega, mis on üsna levinud — see on rahutute jalgade sündroom.

Rahutute jalgade sündroom ehk RLS (inglise keeles: restless legs syndrome) on neuroloogiline häire, mis kõige levinum on keskealiste ja küpses eas inimeste seas, kuid väga tihti kimbutab ka noori ning isegi väikeseid lapsi.

Sündroomi tõttu tunneb inimene säärtes ja labajalgades ebamugavustunnet, mis on kõige tugevam ja häirivam just puhkeolekus ning süveneb oluliselt lamades ja istudes, leevendub aga kõndides ja jalgu liigutades. Sümptomid võivad erinevatel inimestel olla väga erinevad, jalgades võib tunda värinaid, judinaid, pinget, sikutamis- ja mullitamistunnet ning surinat.

Paljud RSL-i haiged kirjeldavad ebameeldivustunnet kui närimist, “usside roomamist” ja “sipelgate jooksmist”, jalad justkui sügeleksid seestpoolt. Peamine ja kõige ebameeldivam kaebus on aga tugev ja vastupandamatu tung jalgu liigutada, olgu selleks siis püsti tõusmine, sirutamine, jalgade väristamine või teineteise vastu hõõrumine.

Vaevused leevenduvad või kaovad kõndimisel, mistõttu püüab inimene end kogu aeg tegevuses hoida ning ei suuda kaua aega rahulikult ühel kohal istuda ega voodis lebada. Samad sümptomid võivad esineda ka kätes ja õlgades ning tekitada valu. Lisaks kõigele muule on raskendatud ka uinumine ja magamine, kuna haigusega kaasneb jalgade tahtmatu liigutamine une ajal, millest tulenevalt võib inimene öösel mitu korda üles ärgata, ei suuda uinuda ning vaevleb unetuse ja kurnatuse käes. Seetõttu on RLS-i tihti liigitatud ka unehärete alla.

Rahutute jalgade sündroomi on kahte liiki — sekundaarne ja primaarne.

Sekundaarne RLS võib olla paljude teiste haiguste kaasnäht, näiteks võib see tuleneda aneemiast, ureemiast, südamepuudulikkusest, kroonilisest alkoholismist või perifeersest neuropaatiast. Ka raua ja vitamiin B defitsiit võib RLS-ini viia.

Lisaks võivad sündroomi süvendada mõned antidepressandid ja ravimid, nagu näiteks allergiavastased tabletid. Samuti esineb RLS väga paljudel rasedatel naistel, eriti just raseduse viimasel trimestril. Sel juhul juhul kaob probleem enamasti mõned nädalad peale sünnitust.

Primaarne RLS on eraldiseisev häire, mille teke pole tingitud ühestki teisest konkreetsest haigusest. Tänapäeval pole veel päris selge, miks ja kuidas see tekib. Tegemist võib olla ka lihtsalt soovimatu “kingitusega” esivanematelt, kuna uuringud näitavad, et koguni 25-75% juhtudest esineb sündroom perekonniti.

Rahutute jalgade sündroomi paraku täiesti välja ravida veel ei osata, küll aga on olemas ravimid, mis sümptomeid oluliselt leevendavad või täielikult kaotavad. Kõige tihedamini kasutatakse dopamiini agoniste, mis suurendavad dopamiini taset ajus.

Üldjuhul kirjutatakse ravimid välja neile, kes kannatavad RLS-i raskema vormi all ja kel esineb rahututest jalgadest tulenevaid vaevusi vähemalt kolmel ööl nädalas. Kui tegemist on sekundaarse RLS-iga, tuleb loomulikult ravida kõigepealt terviseriket, mis rahutute jalgade haiguseni viis, nii kaovad enamasti paranedes ka RLS-i kaebused.

Iga inimene saab end ka ise aidata. Olukorda parandab näiteks kofeiinist, alkoholist ja tubakast loobumine, tervislik toitumine, stressist hoidumine. Leevendust pakuvad ka erinevad massaažid, nõelravi, külma ja kuuma kompressi või jalavannide tegemine vaheldumisi, soojad mullivannid jalgadele. Kergendust toob venitusharjutuste tegemine ning ette võiks võtta ka käigu kiropraktiku juurde.

Kuna stressi toimel muutub ka jalgade tervis kehvemaks ja sümptomid tugevnevad, on oluline hoiduda närvipingest ja ületöötamisest. Proovida tasub ka joogat ja meditatsiooni.

Ebamugavustunne jalgades süveneb füüsilise koormusega, seega ei tohiks umbes kolm-neli tundi enne magamaminekut trenni ega füüsiliselt rasket tööd teha.

Jalgade probleemist tekkinud unetuse puhul aitab nn. unegraafik, mille järgi tuleks magama minna ja hommikul tõusta alati samal kellaajal. Hommikuti aga pikalt voodisse lösutama jääda pole mõtet, kuna puhkeolekus jalgade olukord halveneb.

Ebamugavustunne jalgades ning sellest tulenevad unehäired ei ole kindlasti asi, mida peaks hambad ristis kannatama ja paratamatuseks pidama. Seega on oluline minna arsti juurde ja mure ära rääkida. Neuroloog oskab aidata ja sobivad ravimid määrata, peale seda muutub elu palju kergemaks!