Räsitud südamed: infarkt murrab ka naisi nagu loogu

 (11)
Räsitud südamed: infarkt murrab ka naisi nagu loogu
Scanpix

«Ema kurtis õhupuudust ja vastupandamatut väsimust, kuid neid sümptomeid infarktiga seostada ei osanud ei arst ega ema ise,» rääkis Simo, kelle ema suri varastes neljakümnendates. «Arst arvas, et ilmselt on tegu gripiga,» vahendab ajaleht Pealinn.

“Mäletan, et ema tõi mu sel päeval enne lõunat lasteaiast ära,” meenutab Simo (nimi muudetud, kuid toimetusele teada) mitmekümne aasta tagust lugu. “Ta oli ka ise tulnud töölt varem ära, kuna oli tundnud ülisuurt väsimust ja õhupuudust. Mäletan veel neid sõnu: “nagu keegi kägistaks salliga, õhk ei käi üldse läbi”. Ema oli ka arsti juures käinud, aga arst saatis ta “gripile omaste sümptomitega” koju.

Ju vist ema tundis, et kõik ei ole päris õigesti lihtsalt tohutu väsimuse tõttu, igatahes helistas ta sõbrannale ja kutsus ta meile. Öösel ärkasin selle peale, et ema sõbranna helistas kiirabisse. Kiirabimehed tulid ja viisid ema ära, mäletan veel, et ta suust valgus valkjat sülge ja pilk oli elutu. Pärast seda ma enam ema ei näinud.” Simo ema suri tol ööl 43-aastaselt infarkti tagajärjel.

Mees lisab, et ka tema vanaema, ema ema, oli surnud infarkti, nii et küllap mängis pärilik tegur juhtunus olulist rolli.

Ebatüüpilised sümptomid

Kuigi Eestis on südameinfarktide esinemise suhe umbes 60:40 meeste “kasuks”, sureb alla 55-aastaste infarktipatsientide seas suurema tõenäosusega naine.

Seotud lood:

“Naiste infarkti sümptomid on tihti ebatüüpilised ja selle tõttu on tõenäoline, et seda ei osatagi kahtlustada,” nentis Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa.

Infarkti peamiseks sümptomiks peetakse ahistavat valu rinnaku taga, kuid Viigimaa sõnul esineb sellist n-ö tüüpilist valu infarkti korral vaid pooltel naistel. “Palju sagedasemaks infarktisümptomiks naistel, umbes 70% juhtudest, on hoopis ülisuur väsimus, ligemale pooltel juhtudel ka unehäired, hingeldamine ning seletamatu ärevus. Tihti ilmnevad sellised sümptomid isegi kuu aega varem, kuid inimene ei tule selle pealegi, et need võivad ähvardavale infarktile viidata.” Ka on valu naistel sagedamini ebamäärases kohas — kaelas, õlas või kõhus, isegi hammastes, samuti esineb tihemini iiveldust.

“Et infarkti seostatakse rohkem meestega, ei oska naised seda ka nii palju karta ning ära tunda,” mainis Viigimaa.

Naised ei oska  kahtlustada

Ka Tallinna Kiirabi ravijuht Katrin Koort tõdes, et mõnigi kord ei oska naised infarkti kahtlustada lihtsalt seetõttu, et seda peetakse meeste haiguseks. “On räägitud ka, et naiste valutundlikkus on meeste omast erinev — valu, mida mees hindab tugevaks, on naise jaoks keskmine. Peale selle on naised kannatlikumad ja pigem kannatavad kui helistavad kiirabisse.”

Viigimaa sõnul on naiste infarkti sümptomite ebatüüpilisuse tõttu juhtunud, et kiirabigi ei suuda infarkti diagnoosida. “Kuigi võimaliku südameprobleemi korral tehakse koha peal kardiogramm, ei pruugi olla südamehäire veel nähtav,” selgitas Viigimaa.

Jälgi sümptomeid!
Naistel võib infarkti korral olla valu hoopis kaelas või õlas. Üheks sümptomiks võib olla ka tohutu väsimus ja jõuetus – isegi kohvitassi on raske käes hoida

Koorti sõnul tunneb kiirabi siiski infarkti ühtmoodi ära nii mehel kui ka naisel. “Meie soole tähelepanu ei pööra ja uurime kõiki vastavalt juhendile,” selgitas Koort. “Kõigepealt küsitleme patsienti ja kui ta ütleb n-ö koodsõna, mis võib viidata infarktile, teeme koha peal vajalikud uuringud.”

Juhtub ka, et naine kutsub infarkti kahtlusega kiirabi, kuigi tegelikult on õnneks tegemist hoopis kergema tervisehädaga. “Noored naised kipuvad kiirabi kutsuma terava närvivalu peale südamepiirkonnas, vanemad aga südamerütmihäirete korral,” lausus Viigimaa. “Kui inimene saab ühe näpuga näidata kohta, kus tal on terav valu, siis tavaliselt on tegemist närvivaluga. Infarktihaige näitab oma valu terve käega. Sellega kaasneb tavaliselt ängistus ja õhupuudus.”

Infarkt murrab  ka noori naisi

Põhiline põhjus, miks Viigimaa sõnul naiste infarktist vähem räägitakse kui meeste omast, on tõsiasi, et naisi tabab see reeglina hilisemas eas, pärast menopausi, ja seega näib olevat justkui vananemise loomulik osa. “Kui mehi niidab infarkt üsna noorelt, siis alla viiekümneste naiste puhul on infarkti tõenäosus ülimalt väike,” tõdes Viigimaa.

Siiski näitab vähemasti välismaine statistika just nooremate naiste infarktide sagenemist. “Prantsusmaa müokardiidiinfarkti uuringud näitavad, et viimase kümne aasta jooksul on alla kuuekümneste naiste hulgas äge infarkt sagenenud kaks korda ning alla viiekümneste hulgas isegi kolm korda,” rääkis Viigimaa. “Muidugi võib see osaliselt olla tingitud sellest, et diagnostika on paranenud ja varem võis jääda äkksurma põhjus diagnoosimata.”

Viigimaa sõnul on alla viiekümneste naiste infarkti taga tavaliselt suitsetamine ja ülekaalulisus, alla neljakümneste puhul on ohtlik kombinatsioon suitsetamine ja antibeebipillid. Keskmisest elab infarkti üle ainult 50% haigetest. “On ülimalt tähtis, et haige jõuaks haiglasse hiljemalt esimese kolme tunni jooksul peale infarkti algust,” ütles Viigmaa. “Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on olemas kõik nüüdisaegsed infarktiravi võimalused ja meil on õnnestunud viimaste aastatega langetada infarktihaigete suremust haiglas märkimisväärselt ja möödunud aastal oli see alla 10%.”

Hambad korda!

Nagu meestel, nii ka naistel on infarkti põhilised põhjustajad teadagi kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, diabeet ja ülekaal, ka pärilik soodumus.

Lisaks rõhutab Viigimaa suitsetamise kahjulikkust. “Kuigi naised on üldiselt terviseteadlikumad kui mehed, ei ole suitsetamise koha pealt paranemist märgata, pigem on naiste osas suitsetamine viimasel ajal isegi tõusnud. Mehed kardavad infarkti ja seetõttu on nad altimad suitsetamist maha jätma.”

Kuigi mitte peapõhjusena, ent siiski ühe infarkti vallandava tegurina märgib Viigimaa ka stressi: “Stressitase on seoses segaste aegade ja turvatunde puudumisega ühiskonnas praegu kõrge. Eriti ohtlik on just krooniline stress, mis tekitab veres biokeemilisi muutusi. Stressi ajal on südame koormus suurem, ta töötab rohkem tühja ja väsib ära.”

Ameerika Ühendriikides hiljuti tehtud uuringust selgus, et naised, kes on pidevas pereelustressis, saavad tõenäolisemalt teise infarkti kui naised, kelle stressiallikaks on töö, kuigi ka stressirohke töö tõstab südameataki riski. Rootsi Karolinska Instituudi uuring näitas, et ühe infarkti läbi elanud naistest olid abielunaised kolm korda suuremas teise infarkti ohus kui ülejäänud.

Üsna vähe on räägitud sellest, et põletikulised hambadki on otsene oht südamehaiguste tekkeks. “Krooniline põletik on väga suur riskitegur. Veresoonte lupjumist tekitabki steriilne (mittebakteriaalne) põletik veresoone seinas ning pikas plaanis on ravimata hammas oht südamele,” nendib Viigimaa ja lisab, et kuna hambaravi on Eestis tasuline ja võib öelda, et paljudele kättesaamatu teenus, siis on ka see üheks põhjuseks, miks Eestis on nii palju südamehaigusi.

Infarkt tekitab südames pöördumatuid kahjustusi

Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks.

Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned — pärgarterid, täpsemalt vasak ja parem pärgarter. Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärg-arterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud.

Infarkt tekib, kui vereringe ühes pärgarteris katkeb täielikult arteri sulguse tõttu. Arteri lõpliku sulguse põhjustab verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge. Kõige tähtsam infarkti ägedas perioodis on taastada verevarustus pärgarteris, et südamelihas hakkaks taas saama verd. Selleks kasutatakse kas trombolüüsi — verehüübe e trombi lõhustamist ravimitega — või pärgarterite laiendamist. Mõlemad raviprotseduurid on efektiivsed, kuid neid on võimalik rakendada ainult infarkti varases järgus (enamasti mitte hiljem kui 6 tundi pärast valu algust). Mida hiljem saab alustada ravi, seda halvem on ravitulemus.

Allikas: www.kliinikum.ee

Loe kindlasti lisaks: Naisteka parimad nõuanded sinu südame heaks