Sääsed käivad inimest kimbutamas maist hilissügiseni, kuid mitte kõik sääseliigid ei himusta inimese ja loomade verd. Eestis on 800 sääseliiki, poolsada vajab paljunemiseks inimverd.

Vereimejad on vaid mõnede sääseliikide (metsasääse, laulusääse, hallasääse) emasloomad, kelle verejanu tärkab pärast paaritumist. Imetud veri on vajalik munade arenguks — need valmivad keskmiselt kahe nädalaga, misjärel emane oma koorma mõnda sobivasse veekogusse maha paneb. Osa emaseid sureb pärast munemist, paljud toituvad ja munevad uuesti. Korraga muneb sääsk 50-350 muna.

Näljane emane teeb inimeste kogunemispaiga kindlaks kilomeetrite kauguselt — sääskede tavaline lennukaugus ulatub 3-4 kilomeetrini.

Oma ohvri lokaliseerivad nad inimese väljahingamisest tekkiva süsihappegaasi järgi, sobilik söögilaud valitakse välja inimese kehasoojuse, higi lõhna ja foliinhappe järgi. Vaid sääsk ise teab, miks ühed kahejalgsed talle atraktiivsemad on kui teised.

Sääskede põhitoiduks on taimede nektarist ja taimevedelikest saadav suhkur, mis läheb kasutusse lennukütusena. Vananenud on arvamus, et sügelevate sääsekuppude tekitajaks on sääse süljes leiduv mürkaine. Sülg takistab vaid vere hüübimist ja suurenenud verevool teeb seega vere imemise hõlpsamaks. Süljes olevad inimese jaoks võõrad valgud aktiveerivad immuunsüsteemi ja nende valkude vastu tekivad antikehad. Kui sama liiki sääsk uuesti hammustab, produtseerib immuunsüsteem sügeleva kupu.

Sääskede põhjustatud allergia on väga levinud, pea kõigi inimeste nahale tekib torke järel kupp. Igal kümnendal või kahekümnendal inimesel põhjustab sääsetorge tugevama reaktsiooni: sääsehammustus tekitada nõrka palavikku ja liigesehädasid. Katkikraabitud kupus võivad möllama hakata bakterid ja põletikku tekitada.

Sääserünnaku korral:

- kanda tumedaid riideid, sest hele peibutab sääski ligi;

- määrida nahale sääsekaitsevahendeid (salvi, deodoranti vm), kuid mitte liiga ohtralt, sest suurtes kogustes võib neis sisalduv dietüültoluamiid verre imendudes esile ebameeldivaid kutsuda kõrvalnähte (peavalu, erutust, allergilist reaktsiooni, isegi krampe ja koomat);

- rahvameditsiin soovitab sääsekuppe tupsutada saialilletee, soodalahuse, viina või lahja äädikaga. Õrna ja katki kratsitud naha peale teha kuppudele külma vee mähiseid või asetada jääd;

- allergikud peaksid suvel hoidma käepärast antihistamiinikumid, mis leevendavad oluliselt nii neid tabanud sügelust kui ka punetust.