Millest kollatõbi tekib

Hepatiit ehk maksapõletik võib olla põhjustatud väga paljude erinevate mõjurite poolt, k.a näiteks narkootikumid, alkohol ja mitmed kemikaalid — s.o mittenakkuslik hepatiit. Nakkuslikku hepatiiti põhjustavad mitmed otseselt maksas paljunevad ja seda kahjustavad viirused, mis koondatakse ühise nime ‘hepatiidiviirused’ alla.

Hepatiit on ammu tuntud haigus. Selle sajandi 30ndatel aastatel eristati nakkuslik hepatiit kui keskkonna kaudu leviv vorm ja seerumhepatiit kui vereseerumi kaudu (vereülekanded, saastunud süstlanõelad) leviv vorm; esimest nimetati hepatiit A ja teist hepatiit B.

A-hepatiiti leidub kogu maailmas, kõige enam arengumaades, kus hügieen on puudulik. Nakkus levib fekaal-oraalselt, s.o haige väljaheidetega saastunud esemete vahendusel, saastunud veega ja toiduainetega. Reeglina on A-viirushepatiit hästi ravitav ning ei muutu krooniliseks. Haiguse läbipõdemisel kujuneb eluaegne immuunsus. Kes pole A-hepatiiti põdenud, võiks enne reisi ennast selle vastu vaktsineerida lasta. C-hepatiit levib samuti kui hepatiit B, kuid viimase vastu saab ennast vaktsineerida ja mõlemaid on võimalik vältida.

Hepatiidi kõige ilmekamaks sümptomiks on kollakas nahavärvus (sellest ka haiguse rahvapärane nimetus kollatõbi) — põhjustatud bilirubiini kuhjumisest organismis. Samas ei pruugi kollasus iga hepatiidiga kaasneda.

Kulgeb märkamatult

Äge C-hepatiit muutub 80% juhtudest krooniliseks maksapõletikuks ehk hepatiidiks. Kroonilise maksapõletiku kulg on aeglaselt progresseeruv kuni maksatsirroosi tekkeni. C-hepatiidi sage esinemine ja võimalik progresseerumine ongi põhjused, miks haigust loetakse oluliseks tervishoiuprobleemiks.

”Kroonilise C-hepatiidi ravi eesmärgiks on haiguse progresseerumise vältimine, selleks kasutatakse peginterferoon alfa ja ribaviriini kombinatsioonravi. Pegasyse toimeaine ongi peginterferoon alfa-2a,” rääkis Tartu Ülikooli Sisekliiniku endokrinoloogia-gastroenteroloogia osakonna juhataja, dotsent Riina Salupere. „Kuna C-hepatiit progresseerub pika aja jooksul — 5 aastaga ei pruugi haige seda märgatagi — pole paljud haiged oma haigusest teadlikud. C-hepatiiti diagnoositakse vereanalüüsides maksaproovide — aminotransferaaside — aktiivsuse alusel ja määratakse C-viiruse olemasolu veres. Haigeil, kel C-hepatiit on progresseerunud maksatsirroosiks, ravitakse maksatsirroosi tüsistusi ja viirust ei mõjustata.”

„Maksa taastumisvõime on väga suur — inimesel võivad esimesed kaebused tekkida siis, kui alles on vaid 10-15% maksast,” ütles ravimi tootjafirma Hoffmann-La Roche Ltd Eesti filiaali juhataja Akshay Mody.

Laske end kontrollida

Viirusliku maksapõletiku progresseerumise vältimiseks on oluline tervisekontroll. C-hepatiidi ravi on tähtis seepärast, et haigus progresseerub ja pikas perspektiivis põhjustab haigel eluohtlike haiguste tekkimist.

Umbes 20% ägeda C-hepatiidi haigeist siiski tervistub. C-hepatiit levib ka süstimisel, mistõttu kuni 70% narkomaanidest on C-hepatiidi viiruse kandjad. Seksuaalsel teel või olmes nakatunuid on kuni 10% kõigist haigetest. Üldjuhul on C-hepatiit juhuleid, ca 40% juhtudest ei ole võimalik tuvastada, kuidas haige nakatus. C-hepatiidist tekkinud maksatsirroosist halvaloomulise kasvajani jõuab aastas keskmiselt 4% haigeid.