Saleneja toiduvalik aitab ennetada südamehaigusi
Kuigi kõik toitained on inimesele vajalikud, ei tohi saleneja unustada, et kõige vähem energiat annavad puu- ja köögiviljad. Nende tähtsus on organismi kiudainetega kindlustamine, eluliste keha- ja rakusiseste toimetuste tagamine, järeltulijate tervise, toitainete imendumise jm toimetamine vitamiinide, taimsete toitainete, mineraalide ja mikroelementide abil.
Sellest toidugrupist tuleb valida päevas ligikaudu 1 kg kraami, mis kindlustab tervise ja aitab vältida liigset kehakaalu, alandades seda neil, kellel on vaja.
Puuviljad ja marjad on maitsvad ja esikohal magustoitude reas. Aga nii nagu räägime kõigest magusast, ei tohi ka puuviljadega liialdada. Figuurisõbrad soovitavad neid päevas kuni 300 grammi, kuid köögivilju umbes 600 grammi. Suhkrutesisaldus on see, mille tõttu ei saa puuvilju ja marju piiramatult süüa.
Kuid mida valida?
Reeglina tagavad puuviljad ja marjad korrapärase seedimise. Viimase aja teadusuuringute põhjal soovitame, et päevasest puuviljadekogusest on hea valida iga päev üks õun. Teine puuvili aga võiks olla päeviti erinev — kas kiivi, pirn, mõni marjasort jm.
Õun annab energiat keskmiselt 45- 60 kcal ja on C-vitamiini- ja kiudaineterikas. Õuna koorealune kiht on väärtuslik mineraalainete sisalduselt. Õunaseemnetes on joodi, mis on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ning ka E- ja A-vitamiini.
Kuid Oxfordi Ülikooli teadlased (Dr. Adam Briggs jt 2013) täiendavad enda uuringutega õuna kasulikkust südamehaiguste ennetamisel. Nimelt õunas sisalduv pektiin on taimerakke kooshoidev süsivesik, mis seob endaga seedetrakti kuhjunud jääkaineid. Ta seostub ka liigse kolesterooliga ja alandab selle taset.
Süües ühe õuna päevas hoiame kolesteroolitaset normis ja sellega seoses ei ole vaja kasutada apteegiravimeid statiine.
Kuna südamehaigused on haiguste pingereas esikohal väärib see soovitus tähelepanu ja rakendamist.
Autorid soovitavad raviga jätkata neil, kellele see on juba määratud, kuid haiguste ennetamisele aitab kaasa hea puuviljade valik.
