See haigus põhjustab Eestis enam kui 8000 surma aastas, aga ühe elustiili muudatusega on see ennetatav

 (24)
See haigus põhjustab Eestis enam kui 8000 surma aastas, aga ühe elustiili muudatusega on see ennetatav
Foto: Shutterstock

Kuigi südamehaigused on ühed peamised surma põhjustajad, ei pööra inimesed sellele tõvele piisavalt tähelepanu. Õnneks on võimalik südame-veresoonkonnahaigusi elustiilivalikutega ennetada. Taimne Teisipäev annab nõu, kuidas hoida südame tervist õige toitumisega.

Ilmselt kardab suurem osa inimesi enam lendamist kui südame-veresoonkonnahaigusi. Ometi võid lennukisõitu rahuliku südamega nautida, sest tõenäosus reisi jooksul hukkuda on umbes üks 20 miljonist. Südame-veresoonkonnahaigused on aga konkurentsitult suurim tapja arenenud riikides, edestades suure kaarega näiteks kasvajaid ja õnnetusi. Südamehaigused on surmapõhjustajate esikohal Eestiski, siin vastutavad need rohkem kui 8000 surma eest aastas.

Südamehaigused — kas paratamatus, ravitavad või ennetatavad?

Südamehaiguste tekke üks riskitegur on geneetika. Geenitehnoloogia on küll sammumas geneetiliste haiguste ravimise suunas, ent südame-veresoonkonnahaiguste puhul me veel geeniteadlaste abile loota ei saa.

Teatud sümptomeid ja südamehaigusi, näiteks kõrget vererõhku, saab üsna edukalt kontrolli all hoida. Täielik tervenemine on aga üldjuhul vähetõenäoline ja inimene peab diagnoosi ja ravimitega veetma terve elu.

Mis puutub südamehaiguste ennetusse, siis siin on palju, mida saad oma elustiilivalikul ise teha, et halba diagnoosi edasi lükata või suisa ära hoida. Riskifaktorite hulgast leiame tubaka ja alkoholi tarvitamise ning vähese füüsilise aktiivsuse.

Seotud lood:

Samuti räägitakse palju tasakaalustatud toitumisest, aga selle sõnapaari tõlgendamine jäetakse tihti inimeste enda teha. Mida süüa, et ennetada südamehaiguste teket?

Turguta südame tervist, süües rohkem taimset, vähem loomset

Üks kõige universaalsem soovitus südamehaiguste ennetamiseks on eelistada loomsetele toitudele taimset. Et loomsed rasvad pakatavad kolesteroolist ja küllastunud rasvhapetest, siis võiks nende osakaal menüüs üsna väike olla. Samas ei ole kõik taimne võrdselt hea — saiakesed ja kondiitritooted sisaldavad jällegi transrasvhappeid, mis samuti südamele hästi ei mõju.

Loomseid toite pole vaja menüüst täielikult eemaldada. Küll aga tuleks tugevalt vähendada nende osakaalu, sest praegu sööb keskmine Eesti elanik kaks korda rohkem liha, kui oleks tervislik. Samas suurenda kindlasti köögi- ja puuviljade ning täisteratoodete osakaalu, sest neid südamesõbralikke toidugruppe ei tarbi me piisavalt.

Taimne Teisipäev pakub seitse praktilist nippi, kuidas toitumisega aidata kaasa heale südame tervisele:

  • Alusta hommikut tervislikult, näiteks smuuti ja täisteraleivaga. Leivakatteks sobib hästi hummus, avokaado ja tomat.
  • Suurepärase hommikusöögi saad ka täisterapudrust, saatjateks banaan, (külmutatud) marjad ja seemned.
  • Jälgides enda toitumist paari päeva jooksul, saad teada, kas sööd vähemalt viis peotäit köögi- ja puuvilju päevas. Kui mitte, saad enda toitumisharjumustes vastavaid muudatusi teha.
  • Kommi või magusa saiakese asemel haara mõnikord puuvili. Hoia puuviljad nähtaval kohal või lõigu neid suisa ette — nii on uut harjumust lihtsam juurutada.
  • Vahepalaks sobivad ideaalselt ka pähklid-seemneid, mis sialdavad palju küllastumata rasvhappeid — lihtsustades, Sinu südamele häid rasvhappeid.
  • Katseta uusi retsepte huvitavate köögiviljadega, nagu brüsselikapsad, spargel, maguskartul või artišokid. Kes teab, ehk avastad oma uue lemmiku köögivilja?

Autor: Triin Remmelgas, Taimne Teisipäev