See hirmus elukas stafülokokk

Vastused kümnele küsimusele stafülokoki kohta aitavad ehk hirmust selle ees jagu saada ning vaadata asjale kaine pilguga. Stafülokokke leidub meil kõigil, ohtlikuks muutuvad nad siis, kui keha on stressi, külmetuse või muu häda tõttu nõrgem.

1. Mis on stafülokokk?

Stafülokokid on liikumisvõimetud kerakujulised bakterid, mis elavad loomade (ka inimese) parasiitidena, põhjustavad toidumürgistusi ja mädaseid põletikke.

Stafülokoki avastas XIX sajandil R. Koch. See oli üks paljudest stafülokoki liikidest, nn kuldne stafülokokk. Sellest ajast alates on avastatud umbes 30 stafülokoki liiki, pooled neist avastati inimkehal.

Selgus, et normi piires leidub stafülokokke meil kõigil ning kui su laps ja sina ise olete terved, pole nad üldsegi ohtlikud.

See jutt käib aga üksnes „rahumeelsete“ saprofüütstafülokokkide kohta. Peale nende on veel olemas patogeensed — agressiivsed stafülokokid, mis on võimelised hävitama elusaid rakke. Ning just nende poolt ähvardabki meid hädaoht.

2. Millal stafülokokk ründab?

Vahel paljuneb „normaalne“ stafülokokk liiga aktiivselt ning seega häirub tema tasakaal organismis. Sellele aitab kaasa organismi nõrkus, näiteks:

stress;

külmetus;

immuunsüsteemi nõrgenemine;

söömishäired;

vitamiinipuudus;

laste infektsioonid.

3. Kas on võimalik saada stafülokokke nakkuse teel?

Küsimus on selles, milliseid?

Sina ja sinu laps võib kanda oma kehal ühte (või isegi kahte) liiki stafülokokke. Kui aga organismi siseneb mingil moel võõras ja argessiivne vorm, ei pruugi te sellega enam toime tulla.

Teed, mida mööda stafülokokk võib organismi sattuda:

õhk-piisknakkus;

läbi naha ja limaskestade;

määrdunud käte kaudu;

läbi lahtiste haavade;

meditsiiniliste instrumentide ja hooldusvahendite kaudu.

4. Kuidas stafülokokk organismis tegutseb?

Toodab erilisi aineid — hemolüsiine, mis lõhuvad rakkude struktuuri.

Toodab inimesele ohtlikke mürke, mis nõrgestavad immuunsüsteemi.

Neutraliseerib inimorganismi loomulikku kaitset — fagotsüütide rakke (mikroobide hävitajaid).

5. Milliseid haigusi stafülokokk põhjustab?

Enamlevinumad stafülokoki infektsiooniga seotud probleemid on nahamädanikud — furunklid, odraivad, karbunklid — ja toidumürgitused. Stafülokokk armastab paljuneda konservides, rasvastes salatites, tortides jms. 

Ja kui terve organism saab stafülokokkide rünnakuga hakkama ühe õhtuga, siis lapsele, kellel on seedetraktiprobleemid, võib lugu lõppeda põletikuliste protsessidega soolestikus.

6. Kuidas stafülokokk endast märku annab?

Lapse puhul võib hakata stafülokoki põhjustatud infektsiooni kahtlustama järgmiste sümptomite korral:

nahalööve;

seedehäired (kõhulahtisus);

kõhuvalud, gaasid; vastsündinutel koolikud.

7. Millises eas tuleb kõige enam infektsiooni karta?

Kindlasti esimesel elukuul, kui rinnalapse organismi loomulik kaitse on veel nõrk.

Teine ohtlik iga on puberteet. Selles eas lapsed on väga vastuvõtlikud infektsioonidele — neil muutub hormonaalne foon ja naha rasvkoe keemiline koostis, sekreet ummistab rasunäärmete juhad. Ning stafülokokid hakkavadki seal paljunema. Tekib akne jms.

8. Kas süüdi võib olla ka sünnitusmaja?

Loomulikult mängib sünnitusmaja teatavat rolli: mida rohkem stafülokokkide põlvkondi on ellu jäänud antibakteriaalses võitluses, seda enam on nad karastunud ning asuvad peremehetsema haiglapalatites. Stafülokokkidest on peaaegu võimatu lahti saada: nad võivad kuude viisi elada lihtsalt tolmus, ka peavad nad vastu kõrgetele temperatuuridele.

Ometi ei tasu imestada, kui stafülokokke võib leiduda ka kõige prestiižikamas sünnitusmajas. Pole vaja personalile pretensioone esitada. Nakkus võib levida lihtsalt õhu kaudu — ühelt inimeselt teisele.

9. Kuidas ravida?

Võitluses stafülokokkidega kasutatakse kompleksset ravi: ühelt poolt hävitatakse „vastase jõudusid”, teisalt aga toetatakse oma „võitlejaid”, so loomulikku kaitset. Mõningaid stafülokokkide põhjustatud infektsioone ravitakse bakteriofaagidega (ainetega, mis õgivad baktereid), teistele liikidele on tarvis antibakteriaalset teraapiat.

10. Kuidas kaitsta last stafülokokkide eest?

100%-list retsepti ei ole olemas. Mida tugevam on väikelapse organism, seda tugevam on tema immuunsüsteem ning väiksem tõenäosus, et haigusttekitav stafülokokk läbib selle kaitsemüüri. Mis puudutab aga vanemaid lapsi, siis peale soovituse seebiga käsi pesta on arstidel lisaks veel mõningaid nõuandeid:

tuleb täita hügieeninõudeid (kus on higi, seal paljunevad jõudsalt ka mikroobid);

igal väikseimalgi põhjusel (nagu näiteks kerge külmetus) ei tasu antibiootikume võtta;

toidulaual võiksid olla bifidobaktereid sisaldavad produktid — biokeefir jms;

väikelastel tuleb hoolega jälgida soolestiku floorat ning soolestiku tööd üldse (tähtis on, et kõht käiks regulaarselt läbi);

kohe pärast sündi tuleb laps rinnale panna.