Tervisejuht-toitumisnõustaja ja Chaga Health tervisetoodete tootmisele keskendunud kodumaise ettevõtte Chaga OÜ ekspordijuht Monika Jakobson ütleb, et intelligentne lähenemine ja suhtumine oma tervisesse saab alguse suutlikkusest ja oskusest orienteeruda informatsiooni ja valikute paljususes.

Samuti arvamuspõhise info eristamisest teaduspõhisest. Monika sõnul on inimeste suhtumine tervisesse muutunud otsustavalt just viimastel kümnenditel. „30 aastat tagasi olime osa puudust kannatavast ajajärgust. Iseseisvumise järgselt jõudsime sujuvalt heaolu- ja mugavusühiskonda, mil poelettidel on väga palju rohkem, kui tegelikult vaja,“ räägib Monika. Vestlesime tema kui tervise- ja toitumisvaldkonna eksperdiga tähelepanekutest, mis sageli meelest kipuvad minema, ent tervise ja heaolu mõistes äärmiselt olulised on.

Toit versus eluviis

„Kui meie emad ja vanaemad seisid tühjade poelettide ees järjekorras, et üldse midagi süüa osta, oleme täna tunnistajaks pigem toodete ja tarbimise üleküllusele. Samas on see muutnud inimeste tarbimisharjumusi ja liigume tasapisi, kuid siiski otsustavalt, teadlikuma ühiskonna ajajärku. Hakkame aru saama, et praegune tarbimisühiskond pole jätkusuutlik,“ arutleb Monika inimeste mõttelaadis toimunud muutuste üle.

Oleme saanud teadlikumaks ja hakanud valima. Tegema terviseteadlikumaid otsuseid, alustades toiduainete etikettide lugemisest. Samuti on saabunud mõistmine, et vaimse ja füüsilise heaolu vahel on otsene seos. „Mitte ainult toit ei mõjuta meid, vaid ka see, kui palju me magame, liigume ning kui palju stressi me enda ellu lubame. Üha olulisemaks saab tervikpilt teadlikkusest. Meie eluviis tervikuna on see, mis meie tervist ja heaolu mõjutab, mitte üksnes toit,“ selgitab Monika.

Intelligente suhtumine tervisesse

Tervise neli sammast: toitumine, vaimne tervis, liikumine ehk füüsiline tervis ja uni moodustavad tervikliku tasakaalu. Intelligentne lähenemine tervisesse tähendab tema hinnangul muuhulgas tasakaalukuses ning valikute paljususes orienteerumist: „Terviseteadlikkus hõlmab erinevaid tahke, millest väga olulised märksõnad on teaduspõhisus ja tasakaal.“ Monika ütleb, et inimesed on hakanud üha enam tegema teadlikke valikuid ega usu nii kergelt seda, mida väidab reklaam või meedia: „Üha enam tajutakse seda, et meil on üks elu ja üks keha, mida lõhkuda ei ole mõtet. Lihtne otsustuskoht on see, kas investeerida noorena haiguste ennetamisesse läbi tasakaalustatud eluviisivalikute ja teadlike toiduvalikute või vanemana haiguste ravimisele ja ravimitesse.“

Infoühiskonna eelis on see, et infot on väga lihtne saada, aga eristada tuleb teaduspõhist lihtsalt arvamusest. „Mis puudutab nii tervist kui ka spetsiifilisemalt toitumist, tuleb enda jaoks teatud baaspõhimõtted ja (füsioloogilised, anatoomilised ja biokeemilised) printsiibid selgeks teha — paraku lihtsalt heas usus kaasa minek võib tuua negatiivsed tulemused. Kui tekib kahtlusi, soovitan alati spetsialistiga konsulteerida“, julgustab Monika olema alati teadlik tarbija ja tegema otsuseid, mis põhinevad teaduspõhistel faktidel, mitte üksnes kellegi arvamusel.

Toitumise õiged valikud

Toitumisest rääkides kõlavad Monika jutus neli põhimõtet: tasakaalukus, mitmekesisus, vajaduspõhisus ja individuaalsus. „Ei tohiks olla äärmuslik. Enda kehaga kontaktis olemiseks peab valitsema tasakaal. Ka bioindividuaalsus on väga oluline, sest iga inimene on veidi erinev. Jah, kehtivad küll universaalsed põhitõed, mille alusel me inimestena funktsioneerime, aga samas oleme me näiteks kehatüübilt või ainevahetusaktiivsuselt erinevad. Iga inimene on universaalne ja unikaalne, mistõttu peab teda vaatama tervikuna, võttes arvesse tema eluviisi, elutempot, harjumusi, võimalusi, tervislikku tausta, eesmärke ja palju muid tegureid,“ rõhutab Monika. Tasakaalustatud toitumise puhul tuleb lähtuda veel sellestki põhimõttest, et tegelikult ei ole ju halba toitu, vaid ebasobilikud kogused.

„Sageli jäädakse kinni väga kindlasse toitumisviisi. Süüakse üht toiduainet liiga palju, unustades ära teised vajalikud toiduained, või isegi toidugrupid. Mitmekesisus tähendabki seda, et sööme erinevalt ja mitmekülgselt,“ selgitab Monika ja lisab: „vajaduspõhisus ja individuaalsus käivad käsikäes. Toitumise puhul on vajaduspõhisus ja individuaalsus väga olulised, kuna inimeste harjumused ja elutempo on erinevad. Ei ole olemas ühte universaalset toitumiskava, mis sobiks absoluutselt kõikidele.“

Suurim viga tervisliku eluviisi poole liikumisel on Monika kogemuse põhjal see, mil inimesed ei anna aru, et muutused ei saa toimuda üle öö. Samuti kiputakse lähtuma lühiajalise heaolu tundest, mitte ei mõelda oma valikute tagajärgi mõni samm ette. „Sageli on ebarealistlikud ootused need, mis pärsivad edukaid muutuseid. Arvatakse, et saledaks saab ruttu. Aga siinkohal tuletan meelde võrdlust kiiresti rikastumisega, mis ei juhtu enamasti ka üleöö. Tuleb endale ja oma kehale anda aega.

Kõik, mis läheb kiiresti, tuleb tagasi topelt-kiirusel,“ soovitab Monika kiiret ja äärmuslikku salenemist lubavatesse projektidesse suhtuda äärmise ettevaatlikkuse ja eelarvamusega. Alla võtmine ja kaalukaotus ei tähenda, et inimene peab end näljutama. „Sageli arvatakse ka seda, et tervislikku kaalu jõudmine eeldab üksnes rohelise salati söömist. Tegelikult see nii ei ole,“ lükkab Monika ümber levinud müüdi kaalukaotusest.

Üks unevaene öö mõjutab immuunsust

Monika sõnul on vaja tähtsustada und, mis on meile äärmiselt oluline. „Selle kohta, kui oluline on uni, viiakse üha rohkem läbi teadusuuringuid. Meie organism, sealhulgas immuunsüsteem ei saa toimida ilma uneta. Juba üks unevaene öö mõjutab immuunfunktsiooni pärssivalt, pikaajaline unepuudus võib aga juba näiteks mõjutada teatud haiguste väljakujunemise tõenäosust. Me oleme loodud toimima ühes rütmis päikesega, mistõttu soovitan magama minna pigem varem, 22-23 ajal ja soovi korral lihtsalt varem ärgata,“ räägib Monika lihtsatest viisidest, kuidas enda füüsilist ja vaimset heaolu parandada.

Üks võimalus, kuidas juba tänasest muuta enda elustiili, on kasvatada füüsilist aktiivsust. „6000-7000 sammu on minimaalne, mille päevas peaks suutma läbida,“ räägib tervisejuht-toitumisnõustaja. „Me võime küll mõned korras nädalas osaleda intensiivsel treeningul, kuid täpselt sama oluline on ka igapäevane liikumine. Füüsiline aktiivsus ja piisav liikumine mõjutab otseselt meie heaolu, meeleolu, seedetegevust, hormonaalsüsteemi ja ka näiteks unekvaliteeti. Inimkeha on loodud liikuma,“ julgustab Monika ette võtma väikseid, end tervisliku eluviisi poole viivaid samme.

Vestluse lõpetuseks ütleb Monika, et kõike võib süüa, aga vajadusele vastavates kogustes ja vahekordades. Samuti rõhutab ta söömiseks võetud aja tähtsust. Kui sööd, siis söö, mitte ära tegele kõrvaliste tegevustega. „Täna on väga levinud ka see, et kiire elutempo tõttu haaratakse söök kaasa või süüakse muude tegevuste kõrvalt. Jooksu pealt haaratakse süüa. See ei ole paraku õige, kuna pärsib mitmes mõttes normaalse seedetegevuse võimalikkust ja efektiivsust — nii seedefüsioloogia kui närvisüsteemi tasandil.

Seedimine saab toimuda siis, kui baastingimus- mälumine- on täidetud. Teadlik ja kohalolev (mindful) söömine peaks olema iseenesest mõistetav. Söömine on elu üks naudingutest, selleks tuleks aega võtta ning seda nautida. Samal ajal meeles pidades, et vajame peale kalorite ka toitaineid ning et süüa tuleks vastavalt füsioloogilisele vajadusele,“ ütleb Monika lõpetuseks.