See õudne norin
Mis põhjustab norskamist? Magamise ajal muutuvad lihased lõdvaks ja hingamisteed ahenevad. Eriti kitsendavad keel, kurgulagi ja kurgunibu hingamisteid selili magades. Kurgulagi ja kurgunibu hakkavad vibreerima. Kerge norskamise puhul vibreerib ainult kurgunibu. Kui kurgulagi kaasa vibreerib, võib norskamine nii valjuks muutuda, et samas ruumis teised inimesed ei saa sõba silmale.
Mõnikord põhjustab norskamist liiga suur kurgunibu, suurenenud mandlid või mõni muu anatoomiline kõrvalekalle suukoopas, mis takistab normaalset hingamist. Vananemisega kaasneb ka lihaste lõdvenemine.
Raskematel juhtudel ei hinga inimesed suurema osa uneajast. Seetõttu ärgatakse tihti ning uni on katkendlik. Tekib krooniline väsimus, samuti päevane unisus. See on ohtlik seisund, sest hingamise peatumise ajal ei saa elundid hapnikku. Ülekaalulisus on sealjuures oluline riskifaktor
Hea uudis. Vaid 10% norskajatest kannatab hingamise peatumise all. Uuringud kinnitavad, et kuigi 50% planeedi täiskasvanud elanikkonnast norskab, pole õrnema soo esindajaid nende seas kuigi palju. Vastavalt statistikale kannatavad naised - teadusele arusaamatutel põhjustel - enne menopausi sellise ebameeldivuse all väga harva. Alles pärast 60. eluaastat saabub “võrdõiguslikkus” – norskavate naiste arv võrdsustub norskavate meeste arvuga.
Kellega seda juhtub.
Norskamise tõenäosus tõuseb järsult, kui inimene:
- suitsetab;
- kuritarvitab alkoholi;
- on ülekaaluline;
- liialdab söömisega enne uinumist;
- on allergiline.
Norskamist võivad põhjustada ka suurenenud kurgumandlid ja adenoidid (sageli laste juures), nina vaheseinte traumad ning pehme suulae patoloogia.
Kuidas teada saada, kas norskate või ei? Juhul muidugi kui teil ei ole kõrval inimest, kes teile seda niigi ütleks.
- Ärgates on ase segi, linad kortsus;
- hommikuti piinab peavalu;
- päeval tahaks pidevalt magada.
Veel üks võimalus ise oma norskamist diagnoosida on võtta kätte peegel ja uurida oma kurgulage. "Kui inimene teeb suu lahti ja ise näeb oma kurgunibu, siis ta ei norska. Aga kui ta ei näe kurgunibu, on tal tõenäoliselt haigus kallal, sest kurgunibu on juba ära venitatud," on Tartu Kõrvakliiniku professor Kull kindel. Kui kurgunibu on hommikuti punane, on tegu norskamise algstaadiumiga, hoiatab Kull ( Surmahaigus – norskamine ).
Senikaua kui tegemist on aeg-ajalt esineva norskamisega võite veel rahulikult hingata - partneri või isenddaga pole midagi hullu lahti, kuid harjumuspärane tugev norskamine võib viidata potentsiaalselt eluohtlikule terviserikkele, mida tuntakse uneapnoe nime all. Apnoe tähendab sisuliselt ajutist hingamise soikumist.
Ühendriikide Magamisuuringute Fondi informatsiooni kohaselt võivad uneapnoest tingitud komplikatsioonid viia südame- ja kopsuhaigusteni ning rängematel juhtudel koguni südame seiskumiseni.
Apnoed on kolme tüüpi, olenevalt hingamisprobleemide raskusest.
Takistav apnoe on apnoe kõike levinum ja ohtlikum vorm. Seda seostatakse ülemistes hingamisteedes oleva takistuse ja õhuvoolu kadumisega ka siis, kui hingamislihased on aktiivsed. Kui keele- ja kurgunibu lihased lõdvestuvad, ummistavad nad hingamisteed, mis põhjustab rasket ja valjuhäälset hingamist. Kui hingamine peatub, tekib surve, kuni hingaja laseb välja õhupahvaku. Iga selline pahvak äratab inimese hetkeks üles. Sellist tüüpi apnoega inimesed võivad katkestada sadu kordi öö jooksul hingamise 10 sekundiks või enamaks, kusjuures sellega kaasneb norskamine.
Tsentraalne apnoe esineb juhul, kui hingamisteed on avatud, aga diafragma- ja rinnalihased seiskavad töö. Kui hapnikuvool verre väheneb, ärkab magaja üles ning jätkab hingamist. Öö jooksul tuleb ärkamist tavaliselt mitu korda ette, millega kaasnevad õhku ahmivad või lämbuvad häälitsused. Sellised inimesed kurdavad unetuse ja unehäirete pärast. Sellisel juhul norskamist tavaliselt ei esine.
Segatüüpi apnoe esineb siis, kui lühikesele tsentraalse apnoe perioodile järgneb pikem takistava apnoe periood. Seetõttu norskavad segatüüpi apnoega inimesed sagedamini. Uneaponoega inimestel on segatüüpi apnoe tavaline.
Kuidas sellest vabaneda?
Kõik oleneb suurusjärgust. Esimesel etapil piisab lihtsamatest abinõudest.
- Kui inimene norskab vaid ühes asendis, tavaliselt – selili, siis tuleb teda harjutada küljeli või kõhuli magama.
- Ülekaal on liiast. Võtke kaalust maha – rasvavoldid kaelal pigistavad hingamisteed kinni ning takistavad õhu liikumist.
- Paluge kodustel mitte kasutada “rahvameditsiini võtteid” nagu kõrva puhumine, vilistamine jne. Magate niigi halvasti ning ei puhka end välja, lisaärkamised ei too mingit leevendust.
Oletagem, et tarvitusele võetud abinõud ei andnud mingeid tulemusi. Järelikult on tegemist raskema juhtumiga ning vaja läheb kõrvalist abi.
1. Uuringud. Need viiakse läbi öösel spetsiaalsetes laboratooriumides. Inimene magab ning ei tunne midagi, targad masinad aga fikseerivad kõik tema füsioloogilised parameetrid. Ravi määratakse vastavalt tulemustele.
2. Operatsioon. Tänapäeval on välja töötatud spetsiaalsed kirurgilised meetodid norskamise raviks. Nende abil suurendatakse ülemiste hingamisteede mõõtmeid. Lõikus ise kujutab endast pehme suulae ja neelu külgseinte plastilist operatsiooni. Tartus sooritatakse norskamiselõikust valdavalt laseriga, mis tähendab, et lõikus läheb kiiresti ja veretult.
3. On olemas spetsiaalne aparaat, mis koosneb kompressorist ja maskist. Selle abil saab inimene öö jooksul teatava rõhu all õhku, mis on vajalik ülemiste hingamisteede avanemiseks. Paranemine võib alata juba pärast esimest seanssi. Tõsi küll, täielikult võib norskamisest vabaneda vaid siis, kui magada pidevalt selles maskis.
4. Individuaalselt valmistatav silikoonist hambakape, mille abil magav inimene alalõua eriliste tiftide abil ettepoole surub. Paraku on selle valmistamine kallis ja ajamahukas tegevus ning kape ise suus ebamugav.
