Seekord meresoolast
Kindlasti olete tähele pannud, et kui veeta puhkus mererannas kaovad imeväel kergemad nahaprobleemid, mereõhk avab kopsudes justkui teise hingamise jne. Miks? Sest meri sisaldab kõiki väärtuslikke mineraale, mida meie keha optimaalseks toimimiseks vajab. Kontsentreeritud kujul jäävad nad alles õigesti korjatud ja kuivatatud meresoolas, Eluliselt vajalikud mineraalid teevad sellise soola hallikaks. Just sellist värvi on elusool!
Ükski toidulisand ei suuda mineraalide rohkuselt loodusliku meresoolaga võistelda. Puhas rafineerimata ning käsitsi kogutud meresool võib õige kasutamise korral aidata ravida isegi ”kroonilisi haigusi”. On ju organismi happeline reaktsioon paljude haiguste põhjus ja kuna looduslik meresool muudab keha aluseliseks, on see võimas ravivahend. Mineraalide koostise ning bioelektrooniliste omaduste tõttu taastab meresool organismi happe/aluse tasakaalu, parandab seedimist, leevendab allergiaid ning aitab jagu saada nahahaigustest.
Kui inimene valib tervise nimel loodusliku dieedi, siis tuleks tal valmistada toit loodusliku meresoolaga. Meresoolaga valmistatud teravili, oad, köögivili muutuvad tervendavaks toiduks. Soola puudumine igapäevasest toidust pärsib tera- ja köögiviljas olevate toitainete omandamist.
Verejooksu, põletushaavade, füüsilise trauma, ägeda nakkuse, haigusest või operatsioonist tingitud šoki või emotsionaalsete probleemide korral vajab organism täiendavat kaaliumi. Seda on kõige parem manustada vees lahustatud meresoola lahusena. Naatriumi kaaliumi tasakaal on ka see mehhanism, mis südame korralikult pumpama ärgitab ja mille “vead” endaga vastavaid tervisehäireid kaasa toovad.
Inimese sisemised ookeanid
Meie kehas on koha leidnud tinglikult kolm “sisemist ookeani”, mis vajavad paljude mikroelementide pidevat asendamist. Iseenesest on seda kõige parem teha väikese koguse soola tarbimisega. Millised need ookeanid siis on? Igaüks neist keerulistest lahustest ümbritseb meie keha ning ringleb selles:
1. üks moodustab vereplasma,
2. teine lümfisüsteemi ja
3. kolmas rakuvälise vedeliku, mis ümbritseb igat rakku.
Võrdlevad analüüsid näitavad, et need vedelikud on keemiliselt koostiselt ning füüsikalis-keemilistelt ning bioloogilistelt omadustelt väga sarnased. Tiheda seose tõttu mõjutavad kolm kehavedelikku üksteist suuresti. Nende soolasus on küll madalam, aga samas võrreldav mereveega - kõik need kehavedelikud varjavad endas samades proportsioonides mikro- ja makroelemente.
Vastastikuse sõltuvuse tõttu mõjutavad need kehavedelikud üksteist. Just seepärast mõjutab keha väliskeskkond – soojus, toitumine , niiskus, elektromagnetjõud, happesus jne. kogu keha sisekliimat. Välised mõjud kujundavad ka neid vedelikke. Näiteks tugevdab merevees kümblemine lümfisüsteemi, samas kui pehmes vees, näiteks jõe- ja järvevees ning klooritatud vees kümblemine nõrgestab lümfisüsteemi ning võtab kehast väärtuslikke mineraale.
Kui meie sisemistes ookeanides napib mikroelemente, ei saa keha bioelektrilisi impulsse ning mineraalset ehitusmaterjali, mis on vajalik organismi korralikuks funktsioneerimiseks.
Muuseas ka inimembrüo veedab elu esimesed üheksa kuud miniatuurses ookeanis heljudes. Kogu eksistentsi jooksul – alates eostumisest – ei saa me elada soolata!
Seetõttu mängib iga looduslikus meresoolas sisalduv makro- ja mikrotoitaine tervise säilitamisel olulist rolli. Samas toimivad need elemendid keha funktsioonide reguleerimisel üheskoos. Mitte üksteisest eraldatult /puhastatult/rafineeritult.
Kas sool ei olegi siis halb?
Sõltub, millist soola tarvitada. Igasugused rafineeritud tooted on ilma jäetud loodulikust tasakaalust, kuid tehes oma valikud seda pisikest detaili teades ….
Kõik lauasoola kahjulikkust näitavad meditsiinilised ja teaduslikud uuringud paistavad olevat õigustatud, kui välja arvata see, et neid uuringutes oli luubi all vaid rafineeritud valge sool. See aga on keemiline aine, mis loodulikust kaugel. Tööstusliku rafineerimise käigus eemaldatakse meresoolast 82 mikroelementi ning olulised makrotoitained ning järele jääb tõepoolest vaid naatriumi ja kloriidi ühend – naatriumkloriid.
Kui need 82 toitainet jääksid soola alles nii nagu looduslikus meresoolas, oleks lauasool täisväärtuslik ning täidaks oma elulist rolli, milleks on elu toetamine ning optimaalse tervise tagamine. Selline tervislik toode pälviks nii meedikute kui toitumisspetsialistide toetuse.
Samas on elu täis paradokse: näiteks ei tohi Ühendriikides sool sisaldada üle 2,5 % mikroosakesi. Ajal, mil need piirangud kehtestati, pandi kõik mineraalid ühte patta ning tähistati terminiga ”ebapuhas” ning puhastati soolast välja. Samas võib rafineeritud sool sisaldada 2 % protsenti keemilisi lisaaineid, nagu pleegitajaid, kleepumist vältivaid aineid, säilitusaineid.
Ettevaatlik tasuks olla järgmiste lisaainete suhtes: ferrotsüaniid, sooda kollane vesiniktsüaniid, trikaltsiumfosfaat – need kõik on kleepumist takistavad ained, mille eesmärk on takistada soola segunemist veega nii karbis kui inimese kehas. See omakorda takistab soola täitmast üht oma olulisematest funktsioonidest organismis – osalemast vedelikutasakaalu regulatsioonis.
Naatriumivaene toit tapab!
Tervislik ja aktiivne elustiil eeldab mõistliku koguse soola tarbimist. Samas võib praegune meditsiiniline seisukoht, et keha tuleb toime soolata või väga vähese koguse soolaga, tekitada inimestele rohkem probleeme kui lahendada.
Elu sõltub suuresti naatriumist. Naatriumi rolli mõistmiseks bioloogias tuleks seda vaadelda koos vee, klooriioonide, naatriumi, kaaliumi, vesinikuga. Uurida tuleks koosmõju, mitte naatriumi eraldi (sama kehtib ka kõikide teiste mineraalide kohta).
Naatrium mängib naatriumkloriidina olulist rolli toidu seedimisel ning toitainete omandamisel. Sool aktiveerib meie suus asuva esimese ensüümi – süljeamüalaasi. Selles etapis viib sool toidu kokku maitsenäsadega – just seepärast on toitu alati maitse järgi soolatud, aga see aitab ka toitu ka seedida.
Kui kehas on kaaliumi naatriumiga võrreldes liiga palju, ei suuda organismi ensüümid toota enam hüdrokloriidhapet. Seepärast vajab enamus toite, eriti taime- ja teraviljatoidud, veidi rohkem soola, et vältida kaaliumi ülekaalu. Soola olemasolul suudab poolenisti seeditud toidu happesus käivitada loodusliku naatriumbiokarbonaadi, mida saab naatriumkloriidist, aga ka sapist. Soolata ei ole seedimine võimalik. Selliste haiguste puhul nagu diabeet mellitus, Addisoni tõbi, neeru- või maohaigused ning pärast operatsiooni või tugevat vedelikukaotust on soola tarbimine hädavajalik.
Kõrge vererõhk ning rafineeritud sool
Dr. John H. Laragh New Yorgi Cornelli meditsiinikeskusest väidab, et kõrge vererõhu põhjus ei ole mitte soolatarbimine, vaid üliaktiivne hormonaalsüsteem. Kui see süsteem on aktiivne ning renniini tase kõrge, siis keha soolasisaldus tavaliselt langeb ning kui patsient panna madala soolasisaldusega dieedile, siis võib see põhjustada soolavaegust. Madala renniinitasemega patsientidel – keda on vaid kolmandik kõrge vererõhuga patsientidest - on kehas liigselt naatriumi ning vaid selle grupi patsientidel tasuks soolatarbimist vähendada.
Magneesiumipuudus, paljude haiguste põhjus
Magneesium on üks elava mateeria peamisi koostisosi. Magneesiumisoolad on vajalikud valgete vereliblede stimuleerimiseks, nad aitavad vitamiinidel imenduda ning mängivad ainevahetuses olulist rolli. Kui haavade sidumisel panna sideme peale magneesiumirikast meresoola, siis aitab see haaval terveneda. Lahusena, näiteks tassi teega sisse võetud magneesiumkloriid kaotab väsimuse ning annab uut energiat. Teatud nahaprobleemide, nagu akne, ekseemi, herpese, psoriaasi korral saab magneesiumist leevendust. Noorte täiskasvanute organismis on magneesiumisoola piisavalt, vanemate inimeste organismis aga mitte ning on teada, et magneesiumisoolade vähesus aitab kaasa impotentsuse ja seniilsuse tekkimisele. 75 kilo kaaluv täiskasvanu vajab iga päev umbes grammi magneesiumisoola.
Magneesiumipuudus organismis tekib alljärgnevate asjaolude esinemisel:
1. Ebaterve põllumajandus – Keemilise väetisega ning taimetõrjevahenditega piserdatud põldudel kasvatatud teravilja või köögivilja söömine põhjustab magneesiumipuudust.
2. Rämpstoit – Valge leiva ja rafineeritud teraviljatoodete söömine. Rafineerimisel kaotavad riis ja jahu magneesiumi ja olulisi mineraale.
3. Rafineeritud soola tarbimine – Vaakummenetlusega puhastatud või keedetud lauasoola tarbimine. Selline sool ei sisalda kas üldse magneesiumi või on selle sisaldus alla 0,03 protsendi, kusjuures looduslikus soolas on see tase 0,7 protsenti.
Magneesiumi puudutavaid artikleid saab lisaks leida “Otsing”`t kasutades.
Merevee tähtsust tervise parandamisel käsitleti ka artiklis Mõnda meredest.
