Silmad

Kõige enam räägivad probleemidest silmad.

Punased silmavalged osutavad maksa toksilisele kahjustusele. Helesinised viitavad kaltsiumi puudusele organismis. Kollased silmavalged annavad teada, et on probleeme sapiteedes.

Punaste soonekestega silmavalged räägivad ilmselt hüpertooniatõve algusest.

Punetavad ülalaud on mao limaskesta põletiku märk. Valkjas kirme (mitte mädane) silmanurkades on tõendiks, et ainevahetusprotsessid on korrast ära: tuleb pöörata tähelepanu toitumisele.

Kui olete muutnud menüüd, kirme pole aga ikkagi kadunud, kiirustage gastroenteroloogi vastuvõtule.

Laugude ümber või laugudele ilmunud väikesed kollakad täpid, mis meenutavad nahale kleepunud tainatükikesi ning kõrguvad kergelt naha kohal, peavad teid sundima otsekohe arsti juurde minema.

See on kõrgenenud kolesteroolitaseme ning algava maksatsirroosi märk.

Kotid silmade all, aga ka tumedad rõngad ümber silmade viitavad maksafunktsioonide häiretele. Kulmude sisenurkade kuivus ja kestendus tekib tavaliselt inimestel, kes kannatavad kudede hapnikuvaeguse käes.

Pungis silmad on kilpnäärme tõsiste häirete märk. Kui vikerkesta alumise ääre ja alumise lau vahel on näha silmavalget, on inimene üleliia väsinud.

Nahk

Selle värvus, kestendamine või punetamine annavad samuti olulist teavet.

Nii on tugev kahvatus organismi intoksikatsiooni märk, ka võib see olla stressi tagajärg, kui tekib perifeersete veresoonte spasm. Tavaliselt kaasneb naha kahvatusega ka selle elastsuse vähenemine.

Naha punetusse on harjutud suhtuma kui tervise märki. Kui see aga pole põhjustatud külma käes jalutamisest, võib tegu olla hoopis põletikuliste protsessidega.

Kestendamine on veel üks signaal, et arsti juurde minekut ei maksa edasi lükata. Eriti märgatav on kestendamine, kui mingi siseorgan on hädas või on krooniliste tõbede ravi unarusse jäetud.

Nii viitab silmaümbruse naha kestendamine haigele maksale. Kestendamine ülahuule kohal tekib müokardi infarkti puhul.

Huuled

Väga lihtne on peita haigus huulepuna alla, seetõttu tuleks hommikuse meikimise ajal pöörata tähelepanu oma huultele.

Sinakad huuled on märk veresoonkonna häiretest kõhunäärme funktsioonide alanemise tõttu.

Pidevalt sinakad huuled annavad tunnistust venoossetest kahjustusest — need viitavad hemorroididele või varikoosile, kusjuures ilmseid märke ei pruugigi veel olla, ometi on probleem juba olemas.

Kahvatud huuled jutustavad kõhunäärme alanenud tööst (võimalik on diabeet), aga ka südameprobleemidest.

Kuivad huuled võivad rääkida diabeedieelsest seisundist, seedetrakti düsbakterioosist või immuunsuse alanemisest.

Vistrikud ja laigud

Vistrikud, mis pole seotud infektsiooniga, tekivad tavaliselt inimestel, kelle organismis on aset leidnud põletikulised protsessid, mille ravi pole veel hilja alustada. Nii tekivad vistrikud nina ümbruses ja põskedel düsbakterioosi, enterokoliidi ning enteriidi puhul.

Pigmendilaigud on omalaadseks viiteks, et teil tuleb pöörduda endokrinoloogi poole. Suured pigmendialad oimude juures on maksa halva töö märgid, väikesed aga osutavad sapipõie häiretele.

Teravatipulised papilloomid (näsakasvajad) kaela piirkonnas hoiatavad soolestiku polüpoosi eest.

Punase pleki ilmumine põsele on tavaliselt seotud bronhide ja kopsude probleemidega.

Märgatav kapillaaride võrgustik põskedel räägib algusjärgus olevatest veresoonkonna häiretest, hüpertoonia esimestest märkidest, probleemidest maksas ja sapipõies (võimalik on hepatiit, koletsüstiit).

Mida laiem ala, seda suurem on tõenäosus, et probleem peitub maksas. Väiksemate alade kaudu annab endast märku sapipõis.

Punetus ja kahvatus

Punane ninaots ja punane lõug annavad tunnistust veresoonte häiretest endokriinsete probleemide taustal. Häiritud on kõhunäärme ja neerupealiste töö.

Pidevalt punane või tumepunane nägu peaks sundima tõsiselt oma tervisega tegelema. See on hüpertoonia sümptom.

Ninahuulevoldi kahvatus viitab organismi intoksikatsioonile, mille tulemusel tekivad veresoonkonna ja hingamissüsteemi häired — nende funktsioonid alanevad. Võimalikud on ka kopsupõletik ning stenokardia algstaadium.

Kõrvalestade kahvatus tekib krooniliste põletikuliste protsesside või neerude alanenud funktsioonide korral. Selliste haiguste puhul nagu püelonefriit, nefriit, neerukivid.

Suurenenud karvakasv näol tekib tavaliselt endokriinsüsteemi häirete puhul.

Kiiresti tõuseb puna näkku kergesti erutuva närvisüsteemiga inimestel.